-1 C
Kuressaare
Laupäev, 27. november 2021

Kuressaare Elamute Hooldus ja tarbijakaitse vaidlustavad Kuressaare Veevärg

Mullu novembris kinnitas Kuressaare linnavalitsus “Veevärgi ja kanalisatsiooni abonenttasu rakendamise juhendiga” igale vee – ja kanalisatsiooni teenuse tarbijale abonementtasu baasmääraks 15 krooni. Olenevalt tarbitud vee hulgast pidanuksid firmad, asutused ja füüsilisest isikust ettevõtjad maksma koefitsiendiga 2 – 60 läbi korrutatud baasmäära. Määrus hakkas kehtima 1. märtsist.
Näiteks kuus enam kui 3000 m3 vett kasutanud firma peaks abonementtasu maksma 900 krooni. Ka Kuressaare Elamute Hoolduse (KEH) tegevdirektor Tiit Villigu väitel arvestas ta juhendit esialgu lugedes just sellise summaga.
KEH – i halduses on sadakond maja ja seega pidanuks iga korteriomanik juhendi järgi maksma kuus abonementtasu sisuliselt sentides.
Eelmisel nädalal saatis Kuressaare Veevärk Villigule abonementtasu arvestamise uue juhendi, milles on eraldi välja toodud iga KEH – i halduses oleva elamu korterite arv ja seatud abonementtasu suurus sõltuvusse tarbitud vee hulgaga. Selliselt arvestades peaks KEH iga kuu korjama enda hallatavate majade elanikelt üle 23 000 krooni. Seda on Villigu sõnutsi “kole palju”.
Samuti oleks Villigu sõnul raske elanikele selgitada, miks on ühel korteril suurem, teisel aga väiksema tasumäär – tavapärane on ju nii, et ettevõtted rakendavad kõikidele oma klientidele ühesuuruse abonementtasu.
Tarbijakaitse protestis
Eelmisel nädalal saatis Saaremaa tarbijakaitseinspektor Koidu Allvee linnapea Jaanus Tamkivile ja Kuressaare Veevärgi direktorile Illar Noodale kirja, milles ta viitab, et mõnes väiksema korterite arvuga elamus ületaks ühelt korterilt võetav abonementtasu tunduvalt 15 – kroonise baasmäära. Mõnes majas võib tasumäär ulatuda koguni 50 kroonini kuus, selliseid vahesid ei saa aga tarbijakaitse hinnangul lubada.
Tarbijakaitse arvates on abonementtasu juures muidki vasturääkivusi – näiteks sätestab ühisveevärgi – ja kanalisatsiooniseadus, et abonementtasu saab võtta vaid vee – ettevõtte kliendilt, kellega on sõlmitud leping. Kuressaare Veevärk ei ole sõlminud lepingut ühegi kortermajas elava veetarbijaga eraldi, vaid korteriühistu või KEH – iga.
Ka polevat vee – ettevõte tarbijakaitse hinnangul endale ega klientidele selgeks teinud, miks üldse peab abonementtasu võtma ja milliseid kulusid sellega tahetakse katta.
Juhend tehakse ringi
Vildaka juhendi ümber tekkinud probleemi lahendamiseks kohtusid eile tarbijakaitse, KEH – i, elamuühistute ja linnavalitsuse esindajad. Kohtumisel otsustati juhend ümber vaadata. Kuna hinnatõusudest peab tarbijaid ette teavitama vähemalt kolm kuud ette, pääsevad veetarbijad Tiit Villigu sõnul abonementtasust vähemalt juunikuuni.
Kuressaare Veevärgi tegevdirektor Illar Noot ütles, et tema abonementtasu ümber tõstatunud probleeme jamaks ei nimetaks.
“Tõesti mõnda asja tuleb täpsustada mõne ettevõttega, mõned detailid tuleb kokku leppida ja lahendada ära mõningad probleemid, mis on abonementtasu praktilise rakendamisega tekkinud,” sõnas Noot, kes loodab juhendi täpsustamisega ühele poole jõuda märtsikuu jooksul ja aprilli algul esimesed abonementtasud sisse kasseerida.
Kuressaare abilinnapea Aarne Mustise hinnangul on probleem laiem ja selle lahendamiseks tuleb ilmselt veel mitu korda kokku tulla.
“Siis saaks linnavalitsus mingi seisukoha võtta – kas siis määrust muuta või kuni määruse peatamiseni,” lausus Mustis. Samuti ei ole abilinnapea sõnul välistatud, et vee – ettevõte ei rakenda esialgu vaidlusi tekitanud punkte.
Täna on rahvusvaheline tarbija õiguste päev
Rahvusvaheline Tarbijaorganisatsioonide Liit Consumers International tähistab 15. märtsil tarbija õiguste päeva. CI juhib käesoleval aastal tähelepanu multinatsionaalsete firmade tekkele ja sellega kaasnevatele ohtudele tarbija seisukohalt.
15. märtsil 1962 deklareeris USA president John F. Kennedy esmakordselt avalikult tarbija põhiõigused, mis võeti aluseks ÜRO tarbijakaitsejuhiste väljatöötamisel ja millel omakorda põhinevad Eesti tarbijakaitseseaduses sätestatud tarbija põhiõigused:
1) nõuda kohustuslikele nõuetele vastavat kaupa või teenust,
2) olla kaitstud oma elule, tervisele, varale ja keskkonnale ohtliku kauba või teenuse eest,
3) saada vajalikku ja tõest teavet teadliku valiku tegemiseks,
4) taotleda oma huvide arvestamist oma liitude ja ühingute kaudu,
5) nõuda riiklikku kaitset oma õiguste ahistamise korral,
6) nõuda hüvitust müüja poolt tekitatud materiaalse ja moraalse kahju eest.

guest
0 Kommentaari
Inline Feedbacks
Vaata kõiki kommentaare
12,899JälgijatMeeldib

Viimased uudised