-3.4 C
Kuressaare
Neljapäev, 9. detsember 2021

Volikogu andis endisele linnaametnikule enneolematult suure teenindusmaa

Kuressaare linnavolikogu otsusega määrati linnavalitsuse endise osakonnajuhataja Üllar Õuna omanduses olevale Jõe tänav 12 krundile ligemale 1,2 hektari suurune teenindusmaa, mis on tavalisest keskeltläbi 10 – 20 korda suurem.
“Kui üks inimene taotleb Kuressaare linnas oma elamu juurde 1,2 ha maad, siis tekib küsimus, miks kõik teised eramuomanikud peavad leppima 600 – 1200ruutmeetrise krundiga,” rääkis Saare maavalitsuse maaosakonna juhataja Merike Toose. Tema sõnul on Eesti Vabariigis maa erastamise aluseks nõukogudeaegne maakasutus, mille järgi oli linna kruntide suurus reeglina kuni 600 m2. Nõukogude aja lõpul hakati linnades andma ka kuni 1200 m2 suurusi krunte.
Samas möönis Toose, et Eesti Vabariigis puudub seadusega kehtestatud piirnorm, kui suur tohib krunt olla. Küll aga on olemas teenindusmaade määramise kord, mille kohaselt määratakse teenindusmaa otstarbekuse järgi ja vähim võimalik.
“Seda, et ühe elamu juurde vähim otstarbekas teenindusmaa linnas on 1,2 hektarit, ei põhjenda mulle miski väega. See on tegelikult ka see seadus, mille järgi minu meelest sellele krundile tuleb läheneda,” rääkis Toose.
Elamumaast ärimaaks
Jõe ja Papli tänava ning Põduste jõe vahelise ala detailplaneeringu koostanud Kuressaare Kommunaalprojekti projekteerija Kai Keel ütles Meie Maale, et kuna Õuna krunt läks nii väga suureks, siis ei saa ta seda osta tavalise elamumaana, vaid peab 85% lunastama ärimaana. Keel lisas, et 80 protsenti krundist asub üleujutataval alal, mis näitab krundi tegelikku väärtust. Samas piirneb krunt linnale kuuluva maaüksusega, kuhu linna maakorraldaja andmetel on planeeritud golfiväljak.
Linnavalitsuse maakorraldaja Ruth Kalamees möönis, et kui algul soovis Õun saada 1,2 ha maad elamu teenindusmaaks, siis seda soovi ei pidanud spetsialistid vaatamata seadusandluse ebamäärasusele põhjendatuks.
“Meie spetsialistide esialgne nõudmine planeerijale oli, et seal moodustataks kolm krunti ja krundid, mis ei kuulu Jõe 12 koosseisu, läheksid enampakkumisele,” rääkis Kalamees.
Kuna aga taoline lahendus oleks läinud Õunale kulukamaks, hakati asjale lähenema puhkekompleksi rajamise seisukohalt (tenniseväljak, saunahoone) ja linnavalitsusel avanes võimalus anda maaüksusele ärimaa sihtotstarve ning planeeringu algataja enampakkumisest säästa.
“Ärimaaks vormistamine oli minu soovitus, sest Õuna jutust nagu kumas läbi, et tenniseväljak ei jää talle mitte ainult isiklikuks kasutamiseks,” tunnistas maavalitsuse maaosakonna juhataja Merike Toose. “Kui maa jääb ärimaaks, siis ta hind on natukenegi reaalsem,” põhjendas ta.
Olgu märgitud, et kui näiteks Tuule tänaval saab 1200 m2 suuruse krundi kätte 70 – 80 krooni ruutmeeter, siis äriotstarbega teenindusmaa hind on 16 krooni m2, kusjuures poole maa hinnast saab tasuda EVP – des.
Krunt piirab inimeste juurdepääsu jõele
Jõe ja Papli tänava ning Põduste jõe vahelise ala detailplaneeringu järelevalve korras läbi vaadanud maavanem Jüri Saar juhib tähelepanu asjaolule, et Kuressaare üldplaneeringu projektis on nimetatud krundile jääv Põduste jõe kaldaala planeeritud linnaelanikele avaliku kasutusega looduslikuks puhkehaljasmaaks. Seega peab kaldapealne olema avalik ja ligipääsetav kõigile soovijatele, kuid kas on see mõeldav eraomanduses maa puhul? Seaduse kohaselt peab maa omanik tagama jõe ääres nelja meetri laiuse läbikäigu, kuid mil moel toimib see näiteks üleujutuse ajal?
“Krundi oleks võinud lõpetada jõe ehituskeelualaga, aga linn nõustus andma krundi jõeni välja, kuna omanik teeb selle ala korda,” rääkis Ruth Kalamees, kelle sõnul hakkab linn saama pärast maa Õuna eraomandisse minekut ka rohkem maamaksu – senise 647 krooni asemel laekub edaspidi linna eelarvesse 3749 krooni maamaksu aastas.
Tavalisest erineva kujuga krunt
Saare Maakatastri juhataja Anu Aalami sõnul erineb Üllar Õuna krunt ka senistest krundimõõtmise tavadest. “Seniste arusaamade järgi on kõige otstarbekam krundi kuju korralik nelinurkne maatükk. Nüüd on detailplaneeringu koostaja leidnud, et kõige otstarbekam kuju on ei-tea-mitme-nurkne,” sõnas Aalam, kelle sõnul on samasugune kurioosne krunt tekkinud ka Luha tänavale.
Ruth Kalamees tunnistas, et krundi kuju on tõesti imelik, ent volikogule, kes detailplaneeringu kinnitas, see meeldis. Krundi tavapärasest erinevat kuju seletas Kalamees asjaoluga, et krunti on vaja rajatiste tarvis üleujutuse eest meetri jagu tõsta. “Kui see oleks olnud selline maa – ala, mis ei vaja mingit täitmist, siis ei oleks mõeldavgi olnud niisuguse kujuga krunt.”
Jõe tänav 12 toimikut Riigi Maaameti peadirektorile Kalev Kangrule näidanud Merike Toose sõnul öelnud peadirektor sellega tutvudes: “Las nad teevad, küll me selle katastrist ära nopime.”
Meie Maa küsimusele, mis juhtuks, kui linnavõimud hakkavad kõigile soovijatele andma Jõe tn 12 suurusega krunte, vastas Merike Toose: “Nii palju vabu maid lihtsalt ei ole. Ka kõigile rikastele ei jätkuks enam hektar – kaheseid krunte. Nii vähe kui rikkaid ka on, maad on veel vähem.”
AIN LEMBER

guest
0 Kommentaari
Inline Feedbacks
Vaata kõiki kommentaare
12,899JälgijatMeeldib

Viimased uudised