-3 C
Kuressaare
Esmaspäev, 29. november 2021

Loonas tutvustati põllumajanduse keskkonnatoetuste pilootprojekti

Möödunud nädalal korraldati Vilsandi Rahvuspargi keskuses Loona mõisas põllumajanduse keskkonnatoetuste pilootprojekti tutvustav infopäev, kus arvukale kuulajaskonnale jagasid selgitusi Merit Mikk Ökoloogiliste Tehnoloogiate Keskusest, Karli Sepp Taluliidust ja sõna sekka ütles ka mahepõllupidaja Aivar Kallas.
Põllumajanduse keskkonnatoetused on mõeldud keskkonnasõbralikult majandavate põllumajandustootjate tegevuse toetamiseks ja selle projekti kavandab põllumajandusministeerium esmalt rakendada Kihelkonna ja Lümanda vallas ning mandril Palamuse vallas.
Intensiivsete põllumajandusmeetodite kasutuselevõtmine viimastel aastakümnetel on kahjustanud oluliselt meie loodusressursse, vähendanud looduslikku mitmekesisust, hävitanud traditsioonilisi maastikke jne. Kuna enamikul meie põllumajandustootjatel ei ole ilma toetuseta võimalik oma majandamisviise keskkonnasõbralikumaks muuta, on vaja neid riiklikult toetada. Sellist võimalust pakuvad Euroopa Liidu põllumajanduse keskkonnaprogrammid, mille väljatöötamine ja rakendamine on kohustuslik kõikidele EL liikmesriikidele alates vastava määruse jõustumisest 1992. aastal.
Eriti tähelepanuväärne on põllumajanduse keskkonnaprogrammi toetuse positiivne mõju ääremaadele, kus maainimesed oleksid pidanud muidu tootmisest loobuma.
“See programm võimaldab kujundada põlluharimist ja karjakasvatamist ning kodutalu loodust oma käe ja näo järgi,” toonitas Aivar Kallas. “Meilt ei nõuta enam aina suuremaid saake, vaid head läbisaamist loodusega ja esivanemate traditsioonide jätkamist.”
Selleks, et katsetada põllumajanduse keskkonnaprogrammi (PKP) väljapakutud meetmete rakendamist kogu Eestis, ongi vaja käivitada pilootprojekt kahes riigi erinevas piirkonnas. Projekti raames peaksid suurenema põllumajandustootjate sissetulekud ja paranema tööhõive maapiirkondades. Oluliselt peaks muutuma põllumeeste suhtumine ümbritsevasse keskkonda ja programmis osalemine peaks aitama põllumajandustootjatel kasutusele võtta alternatiivsemaid maamajanduse tegevusi, nagu otsemüük taludest, taluturism jne.
“Mingil juhul ei ole programmi eesmärk põllumajandustootjate subsideerimine, vaid toetusi makstakse ainult keskkonnakasulike teenuste pakkumise eest,” rõhutas Merit Mikk.
Alustada tulebplaani koostamisest
Selles projektis saavad osaleda füüsilisest või juriidilisest isikust ettevõtjad, kellel ei ole maksuametile võlgu. Tal peab olema põllumajanduslikku maad vähemalt 2 ha ja sellest peab 75 % asuma Lümanda või Kihelkonna vallas ja ülejäänud 25 % ei tohi olla kaugemal kui 2 km. Tegevuskavas osalemiseks tuleb põllumajandustootjatel koos põllumajanduse keskkonnaeksperdiga koostada kogu põllumajandusettevõtete keskkonnasõbraliku majandamise plaan, mis koosneb ettevõtte skemaatilisest kaardist koos põldude loeteluga, väetiseplaanist ja külvikorra plaanist.
Skemaatilisel kaardil tuleb ära näidata, millised maad on millistesse tegevuskavadesse kaasatud ning milliseid väärtuslikke looduslikke kooslusi ja maastikuelemente põllumajandusettevõtte maadel tuleb säilitada. Tegevuskavasse kaasatud põllumajandusmaa pealt makstakse iga – aastast baastoetust hektari kohta. Täpne summa pole veel kinnitatud. Projektis osalevatel põllumajandustootjatel on võimalik saada ka lisatoetusi mahepõllumajandusliku tootmise eest, samuti kohalike ohustatud loomatõugude ja taimesortide kasvatamisel.
Eraldi taotluse alusel on võimalik saada keskkonnaministeeriumilt toetust neil, kes taastavad ja majandavad puisniite, puiskarjamaid, rannaniite, loopealseid jne või taastavad ja hooldavad kiviaedu.
Projektis osalevatele põllumajandustootjatele on ette nähtud esimesel aastal põhikoolitust 12 tundi ja lisaks veel 8 tundi täienduskoolitust.
Kes Kihelkonna ja Lümanda valla põllumajandustootjatest soovib selles pilootprojektis osaleda, peab esitama avalduse ja oma maaüksuse plaani koopia Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti Saaremaa büroosse (PRIA büroo), mis asub Kuressaares Kohtu 10 II korrusel. Täiendavat infot saab aga kindlasti kohalikust vallavalitsusest ja ka Taluliidu konsulentidelt. Millal ja kuidas see projekt täpselt käivitub ning kui palju valitsus selleks raha eraldab, selgub vabariigi valitsuse järjekordsel istungil, kui see teema arutusele võetakse.
TÕNU ANGER

guest
0 Kommentaari
Inline Feedbacks
Vaata kõiki kommentaare
12,899JälgijatMeeldib

Viimased uudised