-11 C
Kuressaare
Pühapäev, 5. detsember 2021

Väikesadamate päev läks täie ette

Arutlusteemaks oli sadamate areng. Veeteede Ameti ja keskkonnaministeeriumi spetsialistid tutvustasid nõudeid, mida tuleb täitma hakata uue sadamaseaduse rakendamisel. Seadusloomele saavad sadamaomanikud – haldajad ka ise kaasa aidata.
Ettepanekuid koostatava sadamaseaduse jaoks võib esitada otse Veeteede Ametile või Eesti Väikesadamate Liidu juhatusele (Kuressaares Leo Filippovile Saare maavalitsuses). Kõige tähtsam, et ettevalmistatav uus sadamaseadus ei tuleks eluvõõras.Arutelul osalejaid informeeriti sellest, milliseid võimalusi pakub väikesadamate ehitamise, arendamise ja majandamise infobaas.
Keskkonnainspektsiooni keskkonnakaitseosakonna vaneminspektor Pavel Ojava teavitas saarlasi uut seaduseprojekti aluseks võttes, kuidas lahendada uudselt jäätmete probleem sadamates. Mingil määral valgustas ettekandja veeseaduse muudatusi (mis hakkavad kehtima juba 1. aprillil), puudutades ka vee – erikasutuslubade väljastamist.
Keskkonnainspektor on märganud, et väikesadamate omanikud ja haldajad on parema arusaamisega keskkonnanõuetest kui mõne suure sadama peremehed.
“Väikesadamate haldajadki peavad peatselt euronõuetega arvestama, olgu see siis laevadelt heitvete vastuvõtmine või midagi muud, kas või tervisekaitsest sanitaarkarantiinini,” rõhutas Pavel Ojava.
Eesti Veeteede Ameti sadamate järelevalveinspektor Mart Kabel käsitles põhjalikumalt uut sadamaseaduse projekti, kutsudes kõiki osalejaid seadusloomes kaasa lööma.
Sadamate järelevalveinspektorina nentis Mart Kabel sedagi, et kahjuks mõned sadamaomanikud püüavad ka praegu kehtivatest seadusesätetest kõrvale hiilida. Inspektorile on esitatud vassitud andmeid süviste ja kaide mõõtude kohta ning täheldatud on teisigi eksimusi.
Pöide abivallavanem Vilmar Laak pidas väikesadamate infopäeva igati kordaläinuks. Pöide vallal on 80 km merepiiri ja sel alal on mitu väikesadamat. “Tihti kimbutab randlasi infopuudus, kuidas sadamaid rajada, millistel tingimustel ehitada jne,” tõdes teisest väikesadamate infopäevast osavõtnu Vilmar Laak.
Eesti Väikesadamate Liidu juhatuse esimees Jaak Reinmets peab koostööd omavalitsustega vägagi tähtsaks. Hea näite tõi ta Pöide vallast, kus ehitusspetsialisti kogemustega abivallavanem aitas kaasa uue sadamaprojekti koostamisel ja sadama rajamisel.
Uus väikesadam tuli niivõrd hästi välja, et Jaak Reinmets soovitab projekti “Vilmar” teistessegi randadesse. Selle projekti järgi sadamat rajades saab ära kasutada palju kohalikke materjale, samuti ka oma aja ära elanud raudbetoonist liinimaste ning teisigi detaile. Sadamas on kahetasandiline sildumise võimalus, mis meeltmööda just vanemaealistele merelkäijatele.
Põhiliselt kasutavad Pöide valla väikesadamaid omakandi inimesed. Abivallavanem muretseb sellegi pärast, et ilmselt tänavuselgi kevadel mitte kõik põlised merelkäijad mehed ei lükka oma paate vette. Mis teha, aeg on võtnud oma. See aga tähendab, et sadamates käivad ka külamehed üha harvem ja harvem. Ühtegi külalissadamat Pöide – mail ei ole. Potentsiaalseks jahisadamaks võiks saada Kõrkvere sadam, kuid vallavalitsus ei näe veel võimalikku investeerijat, kes asja valla kasuks positiivselt lahendaks.
Eesti Väikesadamate Liidu tähtsusest
Eesti Väikesadamate Liidu juhatuse esimees Jaak Reinmets on kunagi öelnud, et väikesadamate ühendus on tähtis juba sellepärast, et taastada Eesti kui mereriigi mainet. Sama meelt on Jaak Reinmets nüüdki.
“Kui rajatakse sadamaid, siis võetakse aluseks tugev äriidee – kas kaubasadam või reisisadam jne. Väikesadam või külasadam ei hakka ennast iialgi ära majandama. Järelikult üldsuse ja ka riigi huvi selliste sadamate vastu puudub. Meie liit aga just külasadamate eest seisabki. Ja me mitte ei seisa üksnes olemasolevate eest, vaid näeme perspektiivis ka seda, et väikesadamaid tasapisi juurde ehitataks.
Vahepeal aeti sadamate ehitamine kole kalliks. Projekteerimisbürood võtavad praegugi projekti koostamise eest hirmkallist hinda. Väikesadamate liit aga tegeleb praktiliste asjadega. Välja on töötatud nelja sadama tüüpprojektid.
“Monoliidi koostatud projektid on läbinud keskkonnaministeeriumi ja veeteede ameti ekspertiisi. Kui keegi tahab hakata vana sadamat taastama, siis on seda võimalik teha ka meie tüüpprojekte aluseks võttes. Tuleb vaid välja valida sobivaim ja see asukohaga siduda. Seejuures jäävad taastajal kallid projekteerimiskulud ära,” võttis Jaak Reinmets lühidalt liidu tegevuse kokku.
Väikesadamateinfobaasist
Väikesadamate liit on kolme aastaga kenakesti kasvanud. Liidul on kõigis Eesti mereäärsetes maakondades oma liikmed. Tänu Eesti Maaparanduse Seltsi toele on liidu liikmeks astunud ka siseveekogude sadamate omanikud. Selleks, et oma liikmeid paremini teavitada, on koostatud 300 – leheküljeline infopank. Seal on sadamate kohta kõik tarvilikud materjalid: seadused, tüüpprojektid, sadamateenuseid pakkuvate firmade tutvustused jne. Infopanga, nii nagu tüüpprojektide kasutamine, on tasuta.
Saaremaal on taoline infopank Saare Maavalitsuses majandusosakonna peaspetsialisti Leo Filippovi töökabinetis. Väikesadamate liidu juhatuse liikmed annavad sadamate ehitamise, rekonstrueerimise, seadusesätete tõlgendamise ja muudegi asjade kohta tasuta konsultatsioone.
Jaak Reinmetsa sõnul kasutavad huvilised infopankasid igal pool üsnagi agaralt, nii ka Saaremaal.
Sadamate taastajail ei pea olema oma ettevõtmiseks miljoneid. Tihti piisab heast tahtest. Jaak Reinmets tõi asjakohase näite Sõru sadamast. Selle sadama korrastamiseks tuli initsiatiiv altpoolt. Külarahvas hakkas asjaga pihta. Siis tuli vald appi ja seejärel pani riik õla alla. Nüüd on Sõru lausa rahvusvaheline sadam, peetakse ju Sõru kaudu ühendust kahe suure mereriigi, Hiiumaa ja Saaremaa vahel.
Kevad on tulemas ja taas lähevad veed valla. Küll tahaksime loota, et ka meie väikesadamates muutub elu jälle vilkamaks. Tõdegem, Eesti kui mereriigi võtmeküsimuseks on tema sadamad. Olgu need siis kenasti korras, et oleks endal hea vaadata ja külalistelegi tore näidata.
AARE LAINE

guest
0 Kommentaari
Inline Feedbacks
Vaata kõiki kommentaare
12,899JälgijatMeeldib

Viimased uudised