-5.6 C
Kuressaare
Kolmapäev, 8. detsember 2021

Lümanda vallavalitsus kolib vallamajast keskusehoonesse

Aastatel 1892 – 1893 ehitatud Lümanda vallamaja plekk – katusega kivihoonest õhkub minevikuhõngu, tema seinad võiksid jutustada nii mõndagi vallarahva elust – olust möödunud sajandil ja üht – teist veel varasemastki ajajärgust.
Pärast talurahvaasutuste reformi 1889. aastal määrati Saaremaal ametisse talurahva asjade komissar Kassatski, kes hakkas kohe ühendama lähestikku asuvaid väikevaldu, et muuta need maksuvõimelisemaks. Nii liideti aastatel 1891 – 1892 Saaremaal 118 endist valda 19 uueks vallaks (Ruhnu jäeti eriolukorra tõttu reformist puutumata).
Ühendvaldadesse nähti ette suuremate ja ajakohasemate vallamajade ehitamine, mis oli kohalikele külaelanikele küllaltki rängaks koormaks. Uue vallamaja asukoht pidi paiknema enam – vähem valla keskel, suurema tee ääres ja kõrtsist kaugemal.
Komissar Kassatski survel käis valdades vilgas ehitustegevus ja aastatel 1892 – 1893 kerkisid uued vallamajad Loonale, Lümandasse, Kärlale, Salmele jm.
Saaremaa kõige toredamaks vallamajaks sai aastatel 1895 – 896 ehitatud Kaarma – Suurvalla kahekorruseline kivimaja Kuressaare linna piiril.
Igal uuel vallamajal oli peale ooteruumi ja kantselei tingimata ka oma kohtusaal ning arestikamber, kus nii mõnigi külamees pidi vahel mitu ööd külmas istuma. Vallalaeka ja dokumentide jaoks pidi vallamajas olema tulekindel panipaik ning nõutud oli ka ööbivate ülemuste ehk nn komissari tuba.
“Komissari toa” sisustamisest on teada, et sinna muretses tolleaegne talurahva asjade komissar (hiljem kreisiülem) Kassatski kalli mööbli ja oskas selle asja nii korraldada, et sai vallamajade sisustuse pealt üle 2400 rubla vaheltkasu.
Varsti selguski, et härra Kassatski on tegelikult viimane passatski ja ta anti kohtu alla.
Vallamajas piisas kahest ametnikust
Uutes vallamajades oli alguses ametis ainult kaks vallaametniku ja tollal arvati, et kirjutaja ja vahimees peavad pidevalt kohal olema ning seetõttu asusid ka nende eluruumid vallamajas.
Aga vallavanem, kelleks valiti mõni jõukam taluperemees, käis ainult paar korda kuus kohapeal allkirju andmas ja talle ei makstud siis kopikatki palka.
Vahimees oli ühtlasi ka käskjalg ehk lapimees, kes toimetas suulisel teel kõik valla korraldused ja uudised igasse külaperesse. Kaldun arvama, et sada aastat tagasi levis vallavalitsuse info käskjala kiirete jalgade abil ja suu kaudu paremini kui praegusel infoajastul.
Lapimehe nimi tulnud sellest, et valla käskjalal olnud suur ametimärk ehk lapp mütsi küljes või rinnas, teiste arvates jälle sellest, et tal oli vallamaja lähedal ka oma põllulapp. Hiljem hakkasid külast – külasse, perest – peresse liikuma valla ringkirjad, millega käsutati külainimesed hangeid kaevama, teed parandama, koolimaja remontima, kutsuti kokku koosolekule jne.
Sageli korraldati vallamajades ka seltsielu üritusi. Näiteks Lümanda karskusselts Ehe pidas vallamajas oma asutamiskoosoleku ja kõneõhtuid. Selts sai vallamajast tasuta ruumi ka rajatavale raamatukogule.
Pärastpoole kujunesid uued vallamajad kohapealseteks posti – ja ka telefoniside keskusteks.
Lümanda vald taastati 1993. aastal
Lümanda külanõukogus taastati omavalitsuslik statuut viimasena vabariigis 1993. aastal ja siis tähistati ühtlasi ka vallamaja sajandat juubelit. Küllap sel ajal hakkaski rahva hulgas levima ütlus, et Lümanda on Eesti kõige läänepoolsem, aga samal ajal kõige idameelsem vald.
Varsti sai vald ka oma vapi, millel on kujutletud Viidumäe looduskaitsealal kasvavat haruldast robirohtu.
Paraku vallaelanike arv tasapisi aina kahaneb (praegu on vallas 960 inimest) ja nende vananemine toob eriti sotsiaaltöötajale palju muret juurde.
Kokku on valla haldusaparaadis ametis üheksa teenistujat ehk umbes iga saja inimese kohta tuleb üks ametnik. Valla elanikke ja kõiki teisigi jutule soovijaid, kes on siinsete inimeste, majade või maadega seotud, teenendavad vallavanem, vallasekretär, sotsiaaltöötaja, kes ühtlasi ka asevallavanem, samuti maanõunik koos oma abilisega, arenguspetsialist, keskkonnaspetsialist ja paberimajanduse hoiavad korras kaks raamatupidajat.
Uues majas paranevad töötingimused ja väheneb küttekulu
Lähipäevadel kolib Lümanda vallavalitsus täies koosseisus vanast vallamajast keskusehoone (endine kontor – klubi) teisele korrusele, kus äsja remonditud seitse tuba juba ootavad oma uusi asukaid. Varem töötasid samades ruumides kunagise Lümanda sovhoosi kontoriametnikud.
“Suuremaid tööruume oli meile hädasti vaja,” selgitab vallavanem Jaanus Reede, “mõned vallatöötajad istusid ühes toas ninapidi koos ega saanud segamatult inimestega vestelda. Näiteks maanõunikul oli raskusi kaardi kasutamisega ning abivajajatel polnud võimalik sotsiaaltöötajaga nelja silma all oma häda kurta.”
Iseasi muidugi, kas nüüd uues kohas kõik vanurid või puudega inimesed üldse jaksavad teisele korrusele sotsiaaltöötaja juurde ronida?
“Vanas majas pidi enne ahjusid palju paarutama, kui toad soojaks sai, kuid keskusehoone kõiki ruume köetakse oma katlamajast nagunii ning nõnda saab teha kütuse arvelt suurt kokkuhoidu,” toob vallavanem välja teise põhjuse, miks on kolimine vallale kasulik.
“Ega me uute ruumide sanitaarremondile palju raha ei kulutanud,” mainib Reede ja lisab, “ümberkolimisekski suuri summasid ei lähe ning uut mööblit me muretsenud ei ole – vana aitab küll veel.”
Mis aga saab vanast vallamajast, ei ole esialgu teada. Kas see antakse koolile või mõnele kohalikule seltsile, kuid kõige tõenäolisem, et kuulutatakse välja ideekonkurss.
Enne aga peab selguma, mis saab Lümanda vallast ja siis võib veel muudki päevavalgele tulla.
TÕNU ANGER

guest
0 Kommentaari
Inline Feedbacks
Vaata kõiki kommentaare
12,899JälgijatMeeldib

Viimased uudised