-9 C
Kuressaare
Pühapäev, 5. detsember 2021

Euroopa Liidu kohvijutud Valjalas ja Salmel

Projekti “Euroopa Liidu kohvijutud külas” juhiks on “Kodukandi” rahukorpuslane Brenda Paz Soldan ja selle käigus on kavas läbi viia 30 juttu, igas maakonnas kaks.
Avaüritused toimusidki Saaremaal, kus osales ühtekokku üle 50 osavõtja. Igas Kohvitoas antakse ülevaade Euroopa Liidust, tema struktuuridest ja suundadest ning tutvustatakse võimalusi, mida liit meile pakub.
Koos osalejatega arutletakse neile huvipakkuvatel teemadel, nagu põllumajandus, maaturism, metsandus jne.
Ürituse eesmärkideks on tõsta külaelanike informeeritust Eesti integreerumisel Euroopa Liitu ja selle kaudu pakutavatest ressurssidest ja teenustest ning ühtlasi teadvustada inimestele EL poolt paikkonnas juba rahastatud ja teostatud projekte. Aga kõige tähtsam on see, et külainimeste mured ja küsimused seoses Eesti ühinemisega Euroopa Liiduga edastatakse euroinfosekretariaadi töötajatele, kes vastavad Maapäeval kõikidele küsimustele.
Samal päeval, so 16. juunil käesoleval aastal tehakse ka kogu projekti kokkuvõte. “Inimestel on huvi EL vastu suur,” lausus “Kodukandi” liikumise Saaremaa koordinaator Leo Filippov, “korraldasime vestlusringi, kus osavõtjad said vabalt oma mõtteid avaldada, kuid mitte mingil juhul ei olnud see veenmisüritus.” Alguses näidati videofilmi, kus saarte elanikud ütlesid oma arvamuse EL kohta.
Ettekannetega esinesid ühistegevuse nõustaja Valdek Kraus, pedagoog Maidu Varik, Euromaja juhataja Kaie Rõõm – Laanet ja Valjalas ka maavalitsuse peaspetsialist Ülo Metsmaker ning muidugi projekti üldjuht Brenda Paz Soldan.
Mida EL meile annab, mida ära võtab?
Salmele olid kokku kutsutud lähikonna külaseltside esindajad, kuid ligi neljatunnises vestlusringis osales ka aleviku elanikke.
Kohalolijad avaldasid arvamust, et oleks vaja teada, mis on muutunud Rootsi ja Soome külades pärast liitumist Euroopa Liiduga.
Samuti tunti huvi, miks ei avalikustata ega kommenteerita valdkonniti euroläbirääkimiste lähteseisukohti ja tegelikke tulemusi ning kas EL paneb Eesti valitsust käituma riigimehelikumalt oma elanike, eriti aga maainimeste suhtes.
Küsiti veel, millisel määral ja kuidas saab EL sekkuda Eesti siseasjadesse ning kuidas toetab EL ühistegevust.
Tunti muret, kas Eestis kavandatav haldusreform ja EL nõudmised kattuvad ning kuidas hakatakse meil valima euroametnikke ja kui suured saavad olema nende palgad.
Küsimusi esitati veel rohkesti ning lõpuks tahtsid korraldajad teada, kes kohalolijatest on EL astumise poolt, kes vastu. Maarahvas ei lase ennast sugugi nii kergelt mõjutada ja enamik vastajatest jäi erapooletuks.
“Ega meil valikuvõimalust ei ole, suluseisu ei saa jääda,” kinnitas Aili. “Asi tahab enne veel seedimist,” arvas Juuli.
TÕNU ANGER

guest
0 Kommentaari
Inline Feedbacks
Vaata kõiki kommentaare
12,899JälgijatMeeldib

Viimased uudised