-6.2 C
Kuressaare
Laupäev, 4. detsember 2021

Kultuuriloolises Kaarma vallas

1939. aastast alates hakkasid sel territooriumil koos eksisteerima Kuressaare ja Kaarma (tollal Loona) vald, hiljem külanõukogu. Viimane ühinemine toimus 1999. aasta sügisel, kui Kaarma ja Kuressaare vallast sai Kaarma vald pindalaga umbes 400 km2 ja rahvaarvuga 4185 (seisuga 1. jaanuar 2000).
185 km pikkusest valla piirist on merepiiri 98 km. Kaarma on teine vald Saaremaal, millel on oma arvestatav saar – Abruka. Roomassaarest 6 kilomeetri kaugusel asuv Abruka on 8,8 km2 suur ja seal elab 37 inimest. Saarel kasvab Euroopa põjapoolseim liigirikas laialehine salumets 92 ha suurusel kaitsealal.
Kaarma vallas on 69 küla ja 602 elanikuga Aste alevik. Suuremad külad on Kudjape, 482 elanikku, Nasva (332), Pähkla (167), Eikla (134). Jootme külas elab üks inimene.
Valla neljas koolis õpib umbes 360 last. Astes on lastepäevakodu. Nasval ja Eiklas tegutsevad klubid. Kaarmal asub spordimaja, saal ja staadion on kasutada Astes, kus on ka jõusaal. Raamatukogusid on vallas viis. Pähklas asub vanurite hooldekodu ja vallal on ka kolm sotsiaalkorterit.
Kaarma sõprusvallad on Väike – Maarja ja Kisko vald Soomes. Arengukava, milles kujundatakse valla strateegia nii lühiajalises (kuni 2002) kui pikemaajalises (2005) perspektiivis, on koostatud koostöös Väike – Maarja vallaga Phare projekti raames, kasutades Soome konsultatsioonifirma “Haus” uut lähenemist.
Valla elanikest on tööealisi 55,7 %, pensioniealisi 18 %, töötuid ja tööotsijaid 17,6 %. Lastega peresid on 547, neist lasterikkamad Ly Pruuli pere Tamsalu külas, kus on seitse last, ja Tiiu Raua pere Kiratsis kuue lapsega. Valla vanim elanik on Aino Jalakas Nasvalt, kes sai jaanuaris 96 – aastaseks.
Heal järjel on ettevõtlus
Kaarma valla praeguse maabilansi järgi on haritavat maad 6902,5 ha ja kasutusse andmata haritavat maad 1043,7 ha. Eelmise aasta lõpus oli reaalselt omanduses 35 % maadest.
Arengukava järgi on reaalne maareformi olulise osaga ühele poole saada aastaks 2005.
Kaarma vallal on soodne asukoht maakonnakeskuse Kuressaare ümber, on pikaajalised haridus – ja kultuuritraditsioonid, on arenenud ettevõtlus ja turism.
Põllumajandusettevõtteid on kolmteist. Heal järjel on Mereranna POÜ, OÜ Hekva Haamses, Ovolex OÜ Kaisveres, Kaarma POÜ, Seeder Agri OÜ Loonal, Eikla Agro OÜ, Tahula Seafarm OÜ, Saare Peekon AS Pähklas.
Vallas tegutseb palju tublisid talunikke, nagu Andrus Sepp Laadjalast, Kati Näälik ja Ludmilla Näälik Tahulast, Anton ja Salme Väli Mullutust, Liia Sooäär Meedlast, Arli Saun Laadjalast jpt.
Kalatöötlemisega tegeleb samuti mitu firmat. Tuntumad on Nas – Fil AS, Saare Püünis AS, samuti Kalamu OÜ, Kälid OÜ, Freydendahl Iron Strand. Mitmed ettevõtted tegelevad puiduvarumise, – töötlemise ja ehituseks vajalike puitdetailide valmistamisega. Üksnes Kudjapel on kolm puidufirmat – AS S.P.V., Kompleks Puit OÜ ja E – Laube OÜ. Eduka ärimehe Enn Meri firmasid on vallas kolm.
Kõige tuntumaks teeb valla Kaarma dolomiidikarjäär, kus dolomiiti kaevandati juba muinasajal. Dolomiiti töötlevad Saare Dolomiit ja Dolokivi OÜ. Astes 1962. aastal tööd alustanud Tallinna Juveelitehase metallitoodete osakonnast on nüüdseks saanud Sarmet OÜ, kus valmistatakse väärismetallist tooteid. Nasva kaluriküla moodustab omaette tööstuskompleksi, kus peale kalapüügi ja – töötlemise ehitatakse paate (AS Saare Paat ja AS Saare Töölaevad), valmistatakse püüniseid (Saare Püünis AS), tegeldakse ehituse (Nasva Ehitus AS) ja metallitööga (AS Nasva Metall).
Mida huvitavat on Kaarma vallas
Turistide teenindamine on Kaarma vallas oluline tegevusala, arvestades eriti valla linnalähedust, pikka rannikuala ja Abruka saart. Vallas on neli suuremat hotelli, lisaks turismitalud ja majutamiskohad.
Suurepärased supelrannad on Mändjalas ja Järvel. Häid ujumiskohti on ka sisemaal, näiteks Tõrise järv. Linnu – ehk Väikelaht on Eesti suuremaid naerukajakate haudekolooniaid. Kaksikjärv Mullutu – Suurlaht on suuruselt Eesti kolmas järv (pindala 14,4 km2), kus leidub ka tervisemuda. Lahtede ja mere vahel on looduskaitseala Loode tammik.
Gooti stiilis Kaarma kirik on ehitatud 13. sajandi lõpul, pastoraadi võlvkeldrid rajatud 10. sajandil. Lähedal asuvad kalmistu ja muistne maalinn, mis aastal 1261 oli saarlaste ülestõusu peamisi tugipunkte.
Aastail 1870 – 1910 tegutses Kaarma Õpetajate Seminar.
Tuntud kultuuritegelaste Oskar ja Rudolf Kallase sünnikodu on Kiriku külas. On säilinud ka Kaarma kihelkonnakoolimaja, kus oli köster – koolmeistriks Mihkel Kallas.
Kihelkonnakooli naabruses töötas 1871 – 1910 Kaarma seminar, ainuke kõrgem õppeasutus maal, mis valmistas ette Saaremaa kihelkondadele köster – koolmeistreid.
Eiklas asub harrastusbibliofiili ja etnograafi Juhan Saare eramuuseum.
Suure Tõllu muistendiga on seotud Ookivi Kihelkonna maantee ääres ja Pähklas asub Saaremaa kuulsamaid allikaid – Pühatu ehk Põhjatu ohvriallikas. Kivikalmeid on leitud Endla külas, Irasel, Kaisveres, Piilas.
Esmased ülesanded
Kaarma valla tänavustest pakilistest ülesannetest märkis vallavanem Ülo Vevers eelkõige Aste aleviku puhastusseadme, kanalisatsiooni ja veevarustuse rekonstrueerimist, Nasva – Mändjala – Järve puhkeranna taastusuuringut (kaasatud on Soome keskkonnaministeerium), Kudjape spordi – ja mänguväljakute ehitamise I etappi, Suurlahe ravimuda kaitse uuringut.
Tähelepanu alla jääb ka jäätmekäitluse küsimus. Rohkem kulutusi tahetakse teha noorte ja vanade vaba aja veetmise organiseerimisele.
Noorte suvelaagreid on aastaid korraldatud, võimalused on spordiga tegelemiseks. Noortelaagreid peaks olema rohkemgi ja need võiksid olla pikemaajalised. Noorte töölerakendamine on omaette küsimus. Neile on leitud tööd Mereranna ühistus ja taludes.
Lapsed koristasid ka Järve randa ja prügilaid, aga kurb ja piinlik on, et neid kohti lagastatakse ikka ja jälle.
Viimastel aastatel on tehtud investeeringuid tootmisega seotud teedele (Mullutus, Tahulas). Valla rahalised võimalused on siiski suhteliselt piiratud ja veidi abi on saadud maaparandusbüroo kaudu.
Eeskätt püüab vald lahendada neid probleeme ja võtta arvesse mõtteid, mis on üles kerkinud kohtumistel vallaelanikega.
Kaarma valla missioon majanduse valdkonnas on võimaldada võimalikult paljudele valla elanikele elatusvahendite teenimine kohapeal, mis tagab paikkonna elujõulisuse.
Kaarma Valla Arengu Sihtasutus on end õigustanud
Elve Viljus, sihtasutuse juhatuse liige:
“Kuigi Kaarma vald on ettevõtete arvu poolest Kuressaare linna järel maakonnas teisel kohal, on vallas tugevasti üle 100 tööealise inimese, kes ei ole leidnud endale sobivat tööd. Töötute arvu pideva suurenemise tõttu tekkis idee asutada vallas fond, mille kaudu saaks anda soodustingimustel laenu neile inimestele, kes soovivad endaga ise toime tulla, kuid kel puudub raha ettevõtluse alustamiseks. Samuti vajavad finantssüste varem ettevõtlusega alustanud oma tegevuse laiendamiseks. Kohaliku omavalitsuse korraldamise seadus keelab omavalitsusel laenude andmise ja ka käendamise.
1997. aastal alustasime valla eelarvest suunatud 10 000 krooniga. Tänaseks on sihtasutuse poolt väljastatud ettevõtlusalaseid laene 28 korral 235 000 krooni ulatuses ja õppelaene 35 000 krooni ulatuses üheksal korral.Sihtasutuse vahendite arvel on rekonstrueeritud tootmishooneid, st. on viidud piima tootmine ja jahutamine ning mee – ja meesaaduste töötlemine ja pakendamine euronõuetele vastavaks. Ostetud on kombain, traktor ja lehm, ehitatud kämpingumaja turistide teenindamiseks jpm.
Õppelaene oleme võimaldanud neile valla elanikele, kel on tulnud lisaks varem selgeksõpitud tööle uus amet õppida, ja ka neile, kes peavad tasuma õppemaksu, s. õpivad Avatud Ülikoolis.
Vahendid sihtasutuse tegevuseks on tulnud valla eelarvest (0,2 % eelarve omalaekumistest), maavalitsus on toetanud maakonna regionaalarengu vahenditest, valla oma ettevõtted on sponseerinud ja samuti volikogu liikmed.”
Norra tellib kümblustünne
AS S.P.V. tegutseb 1990. aastast ehitusfirmana. 1995. aastal hakati ehitama puitmaju, millest suurem minek on külalistemajakesel. See sobib suvilaks, aiamajaks, maa – ja suvekoduks ning eramu külalistemajaks. Praegu tehakse firmas selliseid väikemaju 15 erineva projekti järgi, need mahutavad kuni kümmekond inimest.
Põhiline on majade eksport Austriasse, Saksamaale, Hollandisse, Taani, Rootsi, Norrasse ja Soome.
Firma juhatuse esimees Aavo Viil aga viis meid Ansi kaarhalli vaatama nende viimast uudistoodet – kümblustünni, mida valmistatakse tellimustööna Norrasse. Ümmargune puittünn, kaanega suletav, on mõeldud kasutamiseks puhkajaile või nädalalõpuveetjaile näiteks mägedes või mujal ürgse looduse rüpes, kus on küll ööbimisvõimalus, ent pole pesemisvõimalust ega elektritki. Tünni külge saab kinnitada tõrvikud, mis teeb kümblemise pimedas hoopis romantilisemaks. Kümblustünnid, mida tehakse 6, 8 ja 12 inimesele, on seest seina külge kinnitatud istepinkidega ja eraldatud lahtriga spetsiaalse roostevabast terasest ahju jaoks. Kuuele inimesele mõeldud tünn mahutab 2,5 tonni vett, ahju köetakse umbes kolm tundi ja siis pole muud, kui hüppa sisse. Kasutatud vesi lastakse põhja alt vikist välja.
Esimene partii tünne (19 tk) on praegu töös, üks neist juba Norras katsetamisel ja sellega ollakse väga rahul, on ka Aavo Viilil heameel oma uudistoote õnnestumisest.
Peekon pekki ei kasvata
Kuuendat aastat Pähklas tegutsevas AS – is Saare Peekon on peekonsigu 3,5 kuni 4 tuhat, kes kuue ja poole kuu vanuselt sajapealiste partiidena tapale viiakse
. Juhataja Rita Sau ütleb põhiemiste arvuks 200, samapalju on ka nooremiseid. Nõudlus põrsaste järele on suur, kuid põrsaste müük pole Saare Peekonis omaette eesmärk. Müüakse vaid praakpõrsaid. Tänavu jaanuaris tõi üks emis rekordarvu põrsaid – 19. Hakkama saadi nendega tänu sellele, et teisel emisel oli toita ainult kaks põrsast.
Rita Sau ütleb, et pole tailiha ühtegi kõigi ostjate jaoks esmatähtis, sest juba nõutakse turul rohkem ka rasvasemat liha. Eriti tuntav oli see jõulude eel. Aga peekonil on pekki kõigest paari sentimeetri jagu.
Lautades on osaliselt automaatsöötmine. Uusi investeeringuid pole võimalik teha, kuna teist aastat järjest jäädi miinusesse. Sööt on kallis, liha odav, põhjendavad töötajad.
Lägaga on oma probleemid. On küll mahukad hoidlad ja paksem osa komposteeritakse, ent kuhu see panna, kui ümberringi on eikellegimaad ja vald pole oma otsust teinud, kas neid saab rentida või osta. Firma, kellelt vallale laekub küllaltki oluline tulumaks, ootaks valla poolt mõistvamat suhtumist ja paremat koostööd, rääkisid seakasvatajad. Saare Peekonis saab tööd 23 inimest.
ELVI VAHER

guest
0 Kommentaari
Inline Feedbacks
Vaata kõiki kommentaare
12,899JälgijatMeeldib

Viimased uudised