-1 C
Kuressaare
Esmaspäev, 29. november 2021

Saare Kalakasvatusel lasub kuritahtliku pankroti kahtlus

Kuna siseministeerium ja AS Regionaalinvesteeringud kahtlustavad kuritahtlikku pankrotti, pöördus ministeerium politseisse. Seni pole kriminaalmenetlust algatatud, sest politsei ootab audiitorfirma hinnangut laenu kasutamise otstarbekuse kohta.
Kuum suvi tegi kaladele lõpu
Veebruaris 2000 tegi Saare Kalakasvatus akti 20 tonni vikerforelli kadumise kohta. See on suur kogus – paberite järgi müüs firma kahe aasta jooksul üldse 30 tonni kala. Kala kadumisest räägiti juba suvel 1999, kui laenuandja hakkas huvi tundma ettevõtte majandusseisu vastu.
Sel ajal olevat kalakasvatuse omaniku Raivo Kallase väitel nähtud Tallinnas müügil Saaremaalt pärit vikerforelli. Kuna keegi teine saarel vikerforelli ei kasvata, kahtlustas Kallas vargust. Vargusekahtlusega laskis ta lahti kaks kalakasvatajat – valvurit, politsei aga nende süüd ei tuvastanud. Paar korda tabati Kesknõmme kalakasvatusest ka kohalikke kalureid.
Võimalikele vargustele lisandus nii Kallase kui ka firma tegevjuhi, kalakasvataja Hannes Valgma sõnul erakordselt kuum suvi, mille tõttu hukkus üle 7 tonni vikerforelli. Valgma ei usu, et kaduma läks 20 tonni kala, ehkki firma hilisema aruandluse järgi on puudu koguni 35 tonni.
Haisu ei olnud
Regionaalpoliitilise laenu komisjoni esimees, siseministeeriumi asekantsler Tiit Sepp ja ASi Regionaalinvesteeringud juhataja Mari Lokk ei usu jutte kala kadumisest ega massilisest hukkumisest.
“Siis oleks olnud kogu Saaremaa kalahaisu täis,” ütles Sepp. Kalade hukust oleks pidanud teavitama ka laenuandjat, mida aga ei tehtud.
“Kuhu nad need surnud kalad siis panid?” imestas ka Saaremaa veterinaarkeskuse juhataja Toivo Jürisson, kellele pole samuti kalade hukkumisest teatatud. Jürissonil pole ka andmeid, et surnud kalad oleks maha maetud.
Miskipärast koostati akt kalade kadumise kohta alles pool aastat pärast selle ilmnemist ega tehtud kirjalikku avaldust politseile.
“Kuna 20 tonni kala on rahalises väärtuses miljon krooni, siis on imekspandav nii leige suhtumine asjasse,” ütles Lokk.
Politseilt võeti tõend sinna suusõnalise pöördumise kohta alles aasta hiljem – päev enne seda, kui regionaallaenu komisjon tuli Saaremaale laenu kasutamist kontrollima.
Saare Kalakasvatusele ei kuulunudki suurt midagi peale laenuraha eest ostetud kalade. Laen läks vikerforelli maimude, hiljem ka kalamarja soetamiseks, lõviosa aga kalasööda ostmiseks.
3,6 miljoni krooni suurusest laenust kulus 1,05 miljonit ASilt Saare Kalur kolme kalakasvatuse rentimiseks (aastarent oli algul 200 000, seejärel 250 000) ja Pähkla kalakasvatuse ostmiseks.
Kiired omanikuvahetused
Laenu saamise ajal oli AS Saare Kalur 75% osas Saare Kalakasvatuse (osakapital 40 000 krooni) osanik. Saare Kalur pani laenu tagatiseks panti ka oma kolmest kalakasvatusest ühe – Pähkla kasvatuse rajatised.
Poolteist aastat hiljem, veebruaris 1999 müüs Saare Kalur oma osaku 100 000 krooniga toonasele Riigikogu liikmele Raivo Kallasele, kes seni oli Saare Kalakasvatuse 20% omanik. Enne seda müüdi Saare Kalakasvatusele 0,5 miljoni krooni eest Pähkla kalakasvatus, mille eest maksti regionaallaenu rahaga.
Saare Kaluri nõukogu liige Mart Tamm kinnitas, et ettevõte müüdi Kallasele usus, et firma suudab laenu tagasi maksta. Tamm oli ka see mees, kes kirjutas Saare Kalakasvatuse juhatuse liikmena AS – iga Regionaalinvesteeringud sõlmitud laenulepingule alla. Ta oli tollal ka Saare Kaluri nõukogu esimees.
Raivo Kallas meenutas aga, et Saare Kalur tõi müügi põhjuseks turustuskanalite puudumise. Kallasel olid need Balti Jaama Turu direktori Riho Noogi näol olemas. Koos tehtigi kahe mehe osaühing Seigowert, kuid 2000. a kevadel see sundlikvideeriti, sest firma osakapital ei vastanud äriseadustiku nõuetele.
Nüüd on Saare Kalur lõpetanud Saare Kalakasvatusega Pidula ja Kesknõmme kasvatuste rendilepingu, sest firma ei suutnud enam renti tasuda.
Keegi ei vastuta
Majandustegevuse eest ei vastuta seaduse järgi mitte ettevõtte omanik, vaid juhatus ja nõukogu. Alates 18. veebruarist 2000, mil fikseeriti aktiga 20 tonni kalade kadumine, Saare Kalakasvatusel enam nõukogu ei ole. Ka juhatus on kahanenud üheliikmeliseks, sinna kuulub ainult Hannes Valgma.
27 aastat kalakasvatajana töötanud Valgma oli kalakasvatuse taastamise suhtes pessimistlik ja jagas oma kahtlusi ka Tammega.
“Ta rahustas mind, et katsetame vähemalt – kui ebaõnnestub, ei tule sellest traagikat,” lisas Valgma. See näitab, et mindi välja laenu kustutamisele. Seda ongi Reformierakonna liikmed nõudma asunud.
Tamm ei mäleta seda jutuajamist Valgmaga, küll aga peab ta vajalikuks rõhutada, et oli Saare Kalakasvatuse tegevjuht ainult projekti käivitamise ajal.
Praegu keskkonnateenistuse juhatajana töötav Raivo Kallas ütles, et oli Saare Kalakasvatust ostes idealist.
“Minust ei ole vist ikka ärimeest, olen rohkem ametniku ja pedagoogi tüüpi,” sõnas ta.
Saare Kalakasvatus sai kümnendiku regionaallaenudeks eraldatud summast. Üldse sõlmis AS Regionaalinvesteeringud 89 laenulepingut 44 miljoni krooni peale.
MERIKE PITK,
Maaleht

guest
0 Kommentaari
Inline Feedbacks
Vaata kõiki kommentaare
12,899JälgijatMeeldib

Viimased uudised