-11 C
Kuressaare
Pühapäev, 5. detsember 2021

Lümanda rahvas arutas valla arengukava

Juba varem tehti valla elu – olu parandamiseks asjalikke ettepanekuid mitmetel külakoosolekutel ja vallakomisjonide nõupidamistel.
“Haldusreformi käigus võivad muidugi valla nimi ja piirid muutuda, kuid praegune Lümanda valla territoorium koos oma inimestega jääb samale kohale alles ja see piirkond peab ikka edasi arenema,” selgitas vallavanem Jaanus Reede.
“Rahva tegelike vajaduste fikseerimine on hetkel eriti vajalik, sest kui algavad liitumisläbirääkimised, on hea, kui endisel väikevallal oma arengukava lauale panna.”
Juba lähiajal võib juhtuda, et ühe paikkonna edasiarendamisel võetakse arvesse ainult neid vajadusi, mis varem arengukavasse sisse kirjutatud.
“Ajutised komisjonid arengukava eelnõu koostamiseks moodustati 1999. aasta alguses,” täpsustas vallavolikogu esimees Priit Penu, “ja valla arenguspetsialist Ain Rand hakkas seda kava siis kokku panema.”
“Arengukava luustik on olemas, nüüd on vaja hakata liha ümber kasvatama,” kinnitas arendusnõunik Ain Rand ise, “hea oleks, kui igast külast tuleks ettepanekuid ja soove juurde. Kes aga kohale ei tule või sõna sekka ei ütle, siis järelikult neid see asi üldse ei huvita.”
Et säiliks Taritu kool ja rahvamaja
“Oleme viis korda koos käinud ja sageli on meie vaidlused üsnagi ägedaks läinud,” tunnistas valla kultuuri- ja haridsukomisjoni esimees Ulvi Põld.
Komisjoni ettepanekud arengukava koostamiseks on järgmised:
1. Säilitada Taritu Algkool niikaua kui jätkub lapsi kolmeklassilisena ja Taritu rahvamaja – raamatukogu endistes ruumides, koolimaja aga edaspidi anda rahva käsutusse.
2. Lümanda lasteaed jätkab tegevust endistes ruumides, raamatukogule aga leida ruum lugemissaali jaoks. Säilitada nii Lümandas kui Taritus kohalik kino ja sagedamini näidata ka lastele filme.
3. Karala külamaja anda külainimestele tasuta rendile ja vallal oleks hädasti vaja oma autobussi õpilaste, taidlejate jne veoks.
Avaldati arvamust, et edaspidi võiks rahvamajad muuta isemajandavateks, kuigi ka omavalitsus toetaks vastavalt eelarvele, sest kultuuritöö ei saa kunagi olla ainult isemajandav.
Aga teisalt rahvamaja säilitamine iga hinna eest ei pea olema eesmärk omaette, sest kui ümbruskonna külades pole enam taidlushimulisi elanikke, kui pole üldse alalisi elanikke, siis nime pärast ei ole küll mõtet kutsuda taidlejaid kohale näiteks Salmelt või Kuressaarest.
Rahul ei oldud ka sellega, et Taritu koolimaja anda tulevikus rahva käsutusse. See on liialt umbmäärane väljend, ilmselt peaks sõnastus olema pisut täpsem.
“Meie koolimaja on juba praegu kohalikele inimestele väga vaja,” kinnitas Taritu Algkooli juhataja Merike Kiil, “siin saab korraldada lastelaagreid, viia läbi mitmesuguseid koosviibimisi, ka matuseid.”
Et kool peab sellel või järgmisel aastal laste puudusel oma tegevuse lõpetama, selles pole enam kahtlust. Vallavalitsusele tuleks hoopis odavam, kui kõik lapsed õpiksid ühes koolis. Lihtne aritmeetika kinnitab, et valla kassast kulub ühele Lümanda kooli õpilasele aastas 5660 krooni, ühele Taritu kooli õpilasele aga 7124 krooni aastas. Vallavanem selgitas kohalolijatele sedagi, miks kolib vallavalitsus lähiajal vanast vallamajast endise sovhoosikontori ruumidesse.
Vallamaja edasise saatuse kohta on aga välja pakutud kolm ideed. “Ilmselt peaks vahel vallas korraldama idee-konkursi, sest mitte alati ei tule ise selle kõige õigema lahenduse peale,” toonitas vallavanem Jaanus Reede.
Vallarahvas vananeb
“Raha ja elu – olu paneb ise kõik asjad lõpuks paika, ega siin väga palju ette planeerida ei teagi,” alustas oma sõnavõttu valla sotsiaalkomisjoni esimees Urve Vakker.
Sotsiaaltöö on inimeste igapäevaelu probleemide lahendamine ja kuna vallarahvas vananeb, siis ongi kõige rohkem muret eakamate inimestega.
Lümandasse oma vanurite hooldekodu pole otstarbekas teha ja edaspidigi jätkatakse koostööd Kihelkonna hooldekoduga. Lümanda lasteaeda aga tahetakse hoida viimse piirini. Rohkesti probleeme on just Lümanda piirkonnal perearstiga, kuna kohapeal vähe elanikke, kes kokkuvõttes ei too ühele arstile vajalikku tulu.
“Meie vallas sünnib aastas 5 – 6 uut inimest, samal ajal vananemine toimub poole kiiremini,” muretses vallavalitsuse sotsiaaltöötaja Aksel Penu.
“Paljud üksikud vanurid vajavad koduhooldust, ei jõua enam üksinda kõiki abivajajaid külastada.”
“Kui Aksel enam üksinda ei jõua, siis on valda vaja veel teist sotsiaaltöötajat, sest külainimesed vananevad, lapsed kaugel, abi pole kusagilt loota,” kurtis pensionär Arnold Sell Koki külast.
“Üks vana ei saa teist hooldada, tuleb hakata otsima usaldusväärseid lepingulisi töötajaid,” kinnitas vallavanem Reede.
Kuna vallaelanikke ei teeninda ametlikult enam ükski kauplusauto, peakski vallavalitsus palkama tööle sellise inimese, kes viiks abivajajatele toidu autoga koju kätte. Ühtlasi tooks ka puud ja vee tuppa jne. Muidugi ei peaks ta kõiki toiduaineid poest ostma, vaid tooks näiteks rannast värsket kala, mõne taluniku käest kartuleid, vahel ka värsket liha jne. Nii oleks kasu kahepoolne ja kodukandis kasvatatud tervislik toit kosutab kõiki.
Seda enam, et Karala ja Koimla kauplusi ähvardab tänavu 1. juulil sulgemisoht, kui ei suudeta lahendada nende vesivarustust vastavalt euronõuetele. Siis tellivad toidukauba koju ka nooremad kaugemate külade elanikud.
Heino Laht oli mures selle pärast, et Koimla külas saavad suvel paljudes peredes kaevud tühjaks. Kuna see probleem tekkis pärast maaparandust, siis kas ei peaks süüdlased ise vabatahtlikult püüdma seda asja heastada.
Arendada vallas turismi
Keskkonnakomisjoni ettepanekuid tutvustas Tõnu Talvi. “Kogu piirkonna areng sõltub keskkonnast, kus inimesed elavad ja töötavad,” mainis ta.
Kiirustada tuleks maareformiga, sest peagi sõlmitakse igasuguseid lepinguid ja erinevaid koostööprojekte ainult ametlikult vormistatud maaomanikuga.
Turismiga tegelemine ei ole vallas eriti heal järjel, on ainult kolm atesteeritud majutamiskohta, kuid telkimisplatse pole ühtegi. Sobilik oleks siinkandis edasi arendada jahiturismi ja uutesse vallaruumidese oleks vajalik oma infopunkt ning ka supelrandadest tuntakse puudust.
Vaike Murel Jaagu turismitalust tundis muret, et vallas puudub vaatamisväärsuste nimestik, kuhu võiks turisti saata. Tegelikult oleks vaja valda tutvustavat reklaamvoldikut. Ainult kes selle koostaks? Suur tahvel võiks olla üleval keskuses, vaja oleks suunaviitasid.
Siinkohal avaldasid paljud soovi, et hea oleks, kui valla infoleht jõuaks jälle vähemalt kord kvartalis igasse kodusse. Eriti vanemad inimesed tahavad oma valla uudiseid teada, valla kodulehekülg arvutis on kättesaadav vähestele.
Majanduskomisjonist keegi sõna ei võtnud ja nagu vallavolikogu esimees selgitas, ei peagi vallavalitsus otseselt majandusega tegelema, vaid looma soodsad tingimused, et soovijad saaksid vallas majandustegevust arendada.
Siiski soovitati taimekasvatajatel pöörata suuremat tähelepanu mahepõllunduse arendamisele, kuna toetused loodussõbralikule põllumajandusele on head.
Arengukavasse võeti sisse ka kalasadama ehitamine Karala kanti. Aga planeerima peaks eelkõige siiski majandust, kõik muu tuleb siis iseenesest vastavalt vajadustele ja võimalustele juurde.
Harva, kui mõni turist või investor ilma kutsumata ise kohale tuleb.
TÕNU ANGER

guest
0 Kommentaari
Inline Feedbacks
Vaata kõiki kommentaare
12,899JälgijatMeeldib

Viimased uudised