-7 C
Kuressaare
Laupäev, 4. detsember 2021

Veistel leviv düsenteeria vähendab piimatoodangut

Viiruse poolt põhjustatud koronaviroos ehk veiste talvedüsenteeria diagnoositi esmakordselt aasta tagasi Saaremaal, selle aasta jooksul on Veterinaar – ja Toidulaboratooriumi andmeil haigust diagnoositud juba peaaegu kõikides Eesti maakondades.
Veterinaar – ja Toidulaboratooriumi viroloogiatalituse juhataja Külli Musta sõnul pole haiguse kohta teateid tulnud vaid Ida – Viru -, Hiiu -, Lääne – ja Valgamaalt, kõige enam on sel sügisel nakatunud karju leitud Järva -, Tartu – ja Jõgevamaal, nakkus levib ka Viljandimaal.
“Arvata võib, et terve hulk nakatunud karju on laborile teadmata – kas lihtsalt ei tooda proove ja diagnoos pannakse kliiniliste tunnuste alusel või peetakse kõhulahtisust söödamürgituseks, kõige enam silost põhjustatud probleemiks,” märkis Külli Must.
Inimestele edasi ei kandu
Veiste talvedüsenteeria pole tema sõnul üldjuhul surmav, inimestele edasi ei kandu ja kõige enam tekitab kahju lehmade piimatoodangule – langus on erinevates karjades ulatunud 50 – 80 protsendini. Toodangu tase hakkab taastuma teisel nädala pärast haiguse taandumist, mõnel juhul kulub selleks aga mitu kuud.
Viroloogi sõnul on loomaarstid kirjeldanud, et Eestis leviva koronaviroosi puhul on tegemist väga nakkava ja seega kiiresti kogu karja haarava haigusega. Loomade nakatumine toimub 4 – 5 päeva jooksul ja kliiniliselt haigestub kuni kaks kolmandikku karjast, mõnel pool aga kogu kari.
“Erinevatel andmetel on verist kõhulahtisust esinenud 2 – 7 protsendil haigestunud loomadest – sellisel juhul on roe verine ja võib sisaldada hüübinud verekämpe,” kirjeldas Külli Must.
“Teistel on roe vinav, värvuselt tumeroheline kuni must, üksikute kirjelduste järgi aga hoopis heledam.”
Kõhulahtisus hakkab taanduma umbes nädal pärast kliiniliste tunnuste ilmnemist, haiguse läbipõdemiseks võib karjal kuluda kuni kaks nädalat. Haiguse läbipõdenud loomadel tekib kuni kaks aastat kestev immuunsus.
Ravi koronaviroosi vastu ei tunta, loomade vaevuste leevendamiseks võib neile anda soolalahust.
Külli Must ütles, et viiruse karja sissetoomise vältimiseks peavad loomadega kokkupuutuvad inimesed vahetama pärast kontakti riided ja jalanõud. Samuti tuleb loobuda igasugusest kontaktist nakatunud karjaga, mingil juhul ei tohi oma karja täiendamiseks tuua loomi karjast, kus nakkus parasjagu levib või on hiljuti esinenud.
Kasutada tuleks desomatte nii inimestele kui transpordivahenditele.
“Vaatamata neile abinõudele võib nüüd juba ka Eesti kogemuste varal tõdeda, et infektsioon kipub ikkagi edasi kanduma,” lisas Külli Must.
ANDRES SEPP

guest
0 Kommentaari
Inline Feedbacks
Vaata kõiki kommentaare
12,899JälgijatMeeldib

Viimased uudised