Siiamarja varumine kulgeb väga visalt

Saaremaa keskkonnateenistuse peaspetsialist Jaan Ärmus ütles Meie Maale, et eelmisel aastal said samad mehed viis liitrit siiamarja, tänavune soov on kümme. Siia inkubeerimiseks ja ettekasvatamiseks on keskkonnainvesteeringute keskusega rahastamislepped saavutatud, kuid mida pole, on siiamari.
“Oleme juba üheksa päeva siin Ruhnu saarel tormi vaibumist oodanud,” selgitas kalur Ülo Tammeväli.
“Tundub, et Ruhnu saar on kõige tormisem koht Eestimaal, pealegi puhuvad tuuled sadama ja saare suhtes kõige kehvemast suunast – kagust. Tormid on Ruhnu sadama liivaga umbe löönud, ükski siia laev praegu enam sisse ei saa,” arvas Tammeväli.
Kuuel kaluril on lubatud Ruhnu all siiga püüda 150 võrguga, Nasva meestel on kummagi paadi kohta 50 – 60, kohalikud mehed püüavad ka veel, aga ikka pole marja rohkem kui kilo, on kalamehed mures. Keskmiselt kümnest emasiiast kolm annavad marja, on kalurite kogemus.
“Merevesi on veel liiga soe, 7 – 8 kraadi, peaks olema 5 – 6, siis läheks siial mari lahti,” kinnitas teaduslikke andmeid Ärmus. Kaluritel hakkab aga aeg juba ümber saama, sest mõnel mehel ootab ees teine töö. “17. novembril saime viimati kala püüda, sel laupäeval pidime esialgse kava järgi Ruhnust ära tulema, aga võta näpust,” kirjeldas Tammeväli olukorda.
“Kuue kaluriga oleme Ruhnus, marjavõtja Jaanus Täht on seitsmes, aga neljapäevani on jälle tormakas peal,” on mehed nõutud.
Siiavarude taastootmisega tegelevad Eestis vaid Pidula Saaremaal ja Härjanurme kalakasvatus Jõgevamaal. Saarlased tegelevad taas üle pikkade aastate ka meriforelli taastootmisega, Pidula inkubaatoris on viis liitrit marja, esimesed forellimaimud peaksid märtsikuus inkubeeruma, arvas Ärmus.
VELJO KUIVJÕGI