Transpordiettevõtja hakkab rapsist diislikütust tootma

Kuressaare väikese transpordiettevõtte Meelis Transport omanik Meelis Vahter kinnitas, et kavatsus hakata rapsist biodiislikütust tootma on tõsine ja taimest õli väljapressimiseks vajalik tehnika on juba tellitud. Vahteril on olemas ka välismaal juba aastaid tagasi välja töötatud rapsist diislikütuse sünteesimise tehnoloogia.
“Välismaal kasutatakse otse pressitud ja läbi filtrite lastud rapsiõli kahel moodusel – pannakse pannile või autosse, vahet pole,” kirjeldas Vahter. Töötlemata õli kasutades on vajalikud ümberehitused auto mootoris, sest õli on paks ja seda on vaja eelsoojendada 80 – 85 kraadini. Vahter kavatseb aga rapsiõli keemiliselt töödelda, sellisel juhul automootorid ümberehitamist ei vaja.
Seni pole Eestis rapsist kütust tööstuslikult toodetud, vaid mõned põllumajandusettevõtjad on seda peamiselt enda tarbeks teinud.
“Suurtootmist pole keegi alustanud, ka me ise loobusime kunagi seetõttu, et arvestused näitasid, et lõpphind läheb kallimaks kui tavalisel diislikütusel,” lausus kütusefirma Alexela Oil peadirektor Heiti Hääl.
Põllumajandusministri nõunik Lauri Aaspõllu ütles, et nüüd tuleb diislikütuse rapsiõlist valmistamine odavam. Tema sõnul on rapsist diislikütuse tegemisega Eestis tegeldud paar aastat.
“Tõsi küll, keegi pole asja suurelt ette võtnud, kuid erinevates Eesti paikades on töös pilootprojektid,” ütles Aaspõllu.
“Seetõttu ei pruugi Saaremaa mehe kava veel Eestis ainulaadne olla, sest seda teevad ka teised, iseasi, kas nii palju.”
Idee rapsist biokütuse tootmiseks tekkis Meelis Vahteril diislikütuse hinna järsu tõusu tõttu.
Tehnika paneb mees üles Kuressaare äärelinna Kalevi tänavale, esialgu ei kavatse ta asja väga suurelt ette võtta, vaid alustada tootmist viie tonni rapsiga päevas.
Kütust tuleb toormest umbes kolmandik, üle jäävat glütserooli saab müüa farmaatsiatööstusele ja pressjääki kasutatakse kõrgeväärtusliku loomasöödana.
Toorainet tahab Vahter osta mitmelt Saaremaa rapsikasvatajalt, kellega on juba ka läbirääkimisi peetud.
“Paistab, et huvi asja vastu on, sest põldusid on palju söötis ja neil võiks ju vabalt rapsi kasvatada ja kohapeal realiseerida,” sõnas Vahter.
“Talunikud rääkisid, et tahavad järgmisel aastal päris suurtes kogustes rapsi kasvatada, isegi selline number nagu 800 tonni käis läbi.”
Rapsikilo maksab umbes kolm krooni, milliseks kujuneb kütusehind, sõltub sellest, kui kallilt on võimalik turustada rapsi pressimisel üle jäävat kooki.
Praegu projekti käivitamiseks lisaraha otsiv Vahter plaanib esialgu kütust kasutada põhiliselt oma firma masinates, ülejäägi maha müüa.
“Olen mõelnud ka sellise variandi peale, et miks mitte panna tulevikus linnaliini bussid rapsiõli peal tööle – ei tekita absoluutselt diislivingu, ainult õrn pannkoogilõhn jääb suitsu asemel järele,” lausus ta.
Andres Sepp
Oliver Rand