Maavanem tuli Saksamaalt koju tagasi Saksa teeneteristiga

On tava, et kui president läheb kusagile riigivisiidile, võtab ta kaasa riigisekretäri, mõned ministrid ja ühe maavanema, riburada ametnikke lisaks, selgitab Saare maavanem Jüri Saar.
Tema arvates võib seda, et Saksamaa riigivisiidile just tema kaasa kutsuti, põhjendada mitmeti: lisaks sellele, et Saksamaal kavandati visiidi käigus maha pidada kahe riigi vaheline suur äri- ja turismikonverents (kus Saaremaa kui turismisaare maavanem tundub olevat väga õigel kohal), on Saaremaa viimasel ajal olnud presidendile ka heaks partneriks tema külaliste vastuvõtmisel.
Hävitajad ja punased vaibad
Kui Eesti delegatsioon Saksamaale teele asus, olnud paljude selle liikmete meelest kahtlane, kas Saksamaa – sugune suurriik pisikese Eesti presidendi külaskäigule kuigi suurt tähelepanu pöörab. Kõik sujunud aga hoopis vastupidi ning ületanud igasuguste ootuste piiri. Kogu ülipidulikkus, mis Meri visiiti saatis, andis eestlastele tunda, et nad on väga oodatud külalised.
“Kõige vägevama mulje jättis see, kuidas Eesti Vabariigi presidendi lennukit eskortisid mõlemal pool kogu Saksa territooriumi ulatuses Luftwaffe hävituslennukid. Sellist asja olevat ka meie lendurid varem ainult filmis näinud,” räägib Saar.
Hea tava kohaselt rulliti lennukist väljuva presidendi jalge ette punased vaibad, sama pidulikult võeti ta vastu igal pool.
“Kui sõitsime Berliini lennuväljalt Brandenburgi väravate juures asuvasse hotelli, oli tänav päris tihedalt suuri sini – must – valgeid lippe täis. Autoderivi ees sõitis kahekümnest valge – rohelisest politseimootorrattast koosnev kolmnurkne kolonnipea.
Sellest kõigest osa saades oli küll selline tugev ja uhke tunne. Saatjate hulgas viskasime omakeskis nalja, et polegi ehk nii oluline, kes on delegatsiooni juht – väga tähtsa mulje jätavad just need, kes on tema saatjad,” meenutab maavanem.
Aurahad rinda
Saksa riigi austust Eesti delegatsiooni vastu tunnistas ka delegatsioonide vaheline aumärkide vahetamine. Paarikümnele Eesti riigidelegatsiooni liikmele anti suured teeneteristid, mis olevat Saksamaal üsna kõrged autasud.
“Riigivisiitidel on aurahade vahetamine kombeks ning see, et Saksamaa Liitvabariigi president annab Saare maavanemale teeneteristi, ei ole niivõrd tema tunnustus mulle kui Saksa riigi tunnustus Eesti presidendile ja minu läbi ka Saare maakonnale,” selgitab Saar.
Teeneterist koosneb kolmest osast: kõige suurem rist on ette nähtud kaela riputamiseks ning seda tohib kanda ainult smokingi või sõjaväelase mundriga.
Teine rist, mis mõeldud rinda kinnitamiseks, on väiksem ja seda õnnestus meie delegatsiooni liikmetel õhtusel presidendi vastuvõtul ka kanda (vastuvõtule pääsemiseks olid kõik Eesti delegatsiooni liikmed pidanud kodust smokingi kaasa võtma).
Kolmas osa, mida võib kanda iga tumeda ülikonnaga, on väike rinda kinnitatav lint.
President oli vapper
“President Meri oli terve visiidi jooksul hämmastavalt tubli,” tunnustab Saar, kelle sõnul võttis viiepäevase külaskäigu ülitihe programm võhma välja enamasti kõigil delegatsiooni liikmetel. Ainult mitte presidendil.
“Visiidi esimene päev algas kell 8 hommikul Tallinnas ja lõppes pärast Stuttgardis veedetud päeva kell 1 öösel Berliinis. Ega teisedki päevad suurt kergemad olnud,” räägib Saar.
“Neljandal päeval tundsin koduigatsust ja leidsin, et olen juba väga väsinud. Kui meie, saatjate ülesanne oli vaid vaadata, et oleksime õigel ajal õiges kohas, pidi president kogu aeg vilkalt suhtlema ja küsimustele vastama, pidas iga päev 4 – 5 kõnet (enamasti peast) jne. Igal õhtul, kui teised olid väsimusest nõrkemas, leidis tema ikka jõudu naeratada ja nalja visata. Vapper mees!”
Tagasiteel, kui Saksa lennukid piiri pealt taas koju tagasi pöördusid (lennukid lendasid nii lähestikku, et aknast oli näha, kuidas saksa lendurid hüvastijätuks lehvitavad) ja presidendi lennuki komandör teatas, et pärast Läänemere ületamist sisenetakse Sõrve sääre kohal Eesti õhuruumi, öelnud president meie maavanemale: “Jüri, kui me sinu õhuruumi siseneme, saadan sulle sel puhul tervitustelegrammi.” Saar vastanud: “Mina käsin siis oma hävituslennukitel õhku tõusta ja presidendi lennukit Tallinnani saatma tulla.”
Selliseid mõnusaid ja humoorikaid mõttevahetusi presidendi ja delegatsiooni liikmete vahel jätkus Saare sõnul kogu reisi vältel.
“Kardan, et tulevasel Eesti presidendil saab väga raske olema: praegune president on kogu oma vaba suhtlemise, keele – ja kultuuritundmisega lati nii kodu – kui välismaal ikka väga kõrgele seadnud,” tõdes ta.
TIIU TALVIST