Rahandusministeeriumile kirjutas kirjandi üle 600 lapse

Üheksandas klassis õppiva Pikalevi kirjandi tunnistas rahandusminister Siim Kallase juhitav zhürii kirjandivõistluse “Riigi rahakott, meie kõigi rahakott” noorema vanusegrupi võitjaks.
Valik tuli teha 629 kirjandi hulgast. Nooremate õpilaste hulgas tuli teisele kohale Ave Ustal Toila keskkoolist ning kolmandaks Katrin Lahe Kuressaare põhikoolist.
Vanemas vanusegrupis osutus võitjaks Margus Mihkels Lähte ühisgümnaasiumist, teiseks Triin Tuulik Tallinna Inglise kolledzhist, kolmandaks Ermo Säks Tartu Tamme gümnaasiumist.
Võitjad selgusid zhüriiliikmete hinnanguid summeerides.
“Otsustada oli väga raske, kuna väga palju oli erilisi, mõnusalt kirjutatud võistlustöid,” ütles rahandndusministeeriumi pressiesindaja.
Kõige rohkem, 52 protsenti kirjutajatest, valis teema “Kas sada krooni on suur raha?”.
Vastuseid oli mitmesuguseid – paljud õpilased jõudsid järeldusele, et kui sada krooni on kingiks või taskurahaks saadud, siis kipub ta kiiremini tühja – tähja peale kuluma, kui teenitud sajaline.
Väga paljudest kirjanditest kumas pressiesindaja sõnul läbi, et paljud pered on pidevalt rahalistes raskustes ning sada krooni on ikkagi suur raha.
“Huvitav oli ka see, et enam ei olnud rikkuri sünonüümiks pankur, vaid jõukas inimene võrdus paljude õpilaste meelest riigikogu liikmega,” tähendas pressiesindaja.
Populaarsuselt järgmine teema oli “Kui ma oleksin rahandusminister”. Noored rahandusministrid annaksid peaaegu üksmeelselt raha õpetajate ja õdede palgatõusudeks, koolide remondiks ning ka õppevahenditeks.
Tõsiste kirjandite seas oli ka humoorikamaid, näiteks üks poiss kirjutas, et tema laseks siis oma kabinetti jõusaali teha, et koju jõudes vähemalt väsinud välja paista. Üks tüdruk aga rahandusministrina sõidaks Mercedesega, sööks kogu aeg kartulisalatit ja jäätist ning jooks kokakoolat.
Teemal “Raiskamine võtab tulevikult võimalused” kirjutas 13 protsenti osalejatest.
“Oli hea meel, et raiskamist ei võetud lihtsalt raha raiskamisena, vaid kirjutati sellest ka palju üldisemalt,” sõnas rahandusministeeriumi pressiesindaja.
“Riigi rahakott, meie kõigi rahakott” teema paelus 12 protsenti kirjutajatest. Nii mõnigi kirjutaja ütles, et polnud varem sellist seost leidnud. Ühe tüdruku mõttekäik oli järgmine:
“Kuna riigi rahakott koosneb tavainimeste maksudest, siis see tähendab seda, et ka minu ema – isa palgast läheb osa sinna. Need on käibemaksud ja tulumaksud ning ka palju teisi makse. Ka minu taskuraha läheb ema – isa palgast maha. Nii et minu isa ja ema nagu annaks taskuraha riigile.”
“Laastutuli ja laenuraha ei kesta kaua” oli zhürii hinnangul üheks raskemaks teemaks, selle valinud neli protsent õpilastest olid kõik selle vanasõnaga nõus. Kokkuvõtteks võib pressiesindaja teatel öelda, et zhüriil olid väga värvikad nädalavahetused õpilaste kirjandeid lugedes.
“Usun, et need kirjandid andsid väga hea ülevaate, kuidas õpilased suhtuvad säästlikkusse, rahasse üldse ja ka meie riiki,” tähendas ta.
MM