Penu sõnul on Lümandale vastuvõetamatu nii haldusreformi maakondliku komisjoni poolt välja käidud ühendus (Lümanda, Kärla, Kihelkonna) kui ka hiljuti ajalehes Postimees avaldatud nn Sõrve soolika (Torgu, Salme, Lümanda Kihelkonna) variant.
Maakondliku komisjoni variant on Penu sõnul tegelikult juba aegunud, sest Kärla on alustanud ühinemiskõnelusi Kaarma, Valjala, Pihtla ja Mustjala vallaga ehk siis ühendusega, kuhu nüüd pürgib Lümanda ise. Postimehe variandi puhul tekitab aga probleeme keskuse asukoht.
“Üldiselt on tunda Salme panemist keskuseks, aga pole mõeldav, et Tagamõisast seal käima hakatakse,” ütles Penu, kelle sõnul kujuneks nn Sõrve soolika läbimõõt umbes 80 km pikkuseks.
Lümanda soov ühineda liitumiskõnelustega ei tekita sugugi üleüldist vaimustust. Pihtla vallavolikogu esimees Tõnu Post ütles Meie Maale, et arvestades Lümanda jäämist küllalt ebamäärasesse olukorda, on nende liitumissoov arusaadav, ent muudab küsitavaks viie valla ühinemise otstarbekuse.
“Lümanda kaasamine muudab praegused ühinemiskõnelused mõttetuks, sest piirkondlikkus kaob ära. Asjal peab olema mingi loogiline suurus,” arutles Post.
Posti sõnul peab Pihtla vald ka Mustjala kaasamist loodava omavalitsuse koosseisu küsitavaks, kuid arvestades, et Mustjalal ei ole tõesti kusagile minna, jäädi sellega nõusse. Lisaks Pihtla vallavolikogule on viie valla ühinemiskõnelused seni heaks kiitnud veel Valjala ja Kaarma vallavolikogu.
AIN LEMBER
Lümanda vald soovib liituda viisikuga
0 Kommentaari
