Minister Kranich tahab hakata rändlinde söötma

Keskkonnakaitse Instituudi vanemteaduri Aivar Leito sõnul teeb instituut talvel täpsed arvutused, et teaduslikel alustel asuda rändlindude söödapõldude ettevalmistamisele.
Juba praegu on selge, et söödapõllu suurus peab olema vähemalt 5 – 10 hektarit, aga näiteks Lümanda vallas Karalas peaks lagledele olema kokku sadu hektareid söödapõlde.
Lisaks viljapõldudele on lagledele vaja ka rohumaid ja Leito sõnul ei võeta selleks riigimaid, pakkumine tehakse talunikele ja põllumajandusühistutele.
Projekti käivitamisel katab kulud ilmselt Keskkonna Investeeringute Keskus (KIK), tulevikus peab Leito hinnangul raha tulema europaketist. Laglede rännet aastakümneid uurinud Leito ütles, et Eestis on kuni kümme laglede peatumispiirkonda, enamasti Lääne – Eestis ja saartel.
Söödapõldude ettevalmistamine on aga vaid üks komponent rändlindude kompensatsiooniala aktsioonis, mida keskkonnakaitsjad kavandavad. Ükskord tahetakse lindude rändeteele (koos naaberriikidega kogu trassi ulatuses) ka turvalised ööbimispaigad tagada. Need on väikesed laiud ja madal meri.
Lisaks lagledele teevad põllumeestele kahju ka sookured ja haned. Millal neile lindudele söödapõldude kasvatamiseks läheb, ei osanud Aivar Leito prognoosida. Talunikele pakutav põlluhektari hind on tema sõnul veel väljatöötamisel.
VELJO KUIVLÕGI