Lossi päev tuleb taas

“Möödunudsuvisel lossi päeval ainukeste kostümeeritud tegelaste seas olnuna oli mul kõige rohkem kahju sellest, et hea idee sai korraldajate poolt ära lörtsitud ning inimeste usk selliste ürituste tegijate sisse ära rikutud,” ütles Kuressaare kultuurikeskuse juhataja asetäitja Maire Sillavee.
Tema sõnul tekitas just see äpardunud üritus plaani lossi päeva oma rahva tehtuna korrata. “Meil on seda nüüd küll raskem korraldada, ent loodame, et suudame oma pakutuga taas publiku usalduse võita,” avaldas ta.
Rüütlirongkäik, lossihärra pidusöök ja Hortus Musicus
Päeva põhiüritused algavad kell 15 kesklinnast lossi juurde suunduva rongkäiguga, milles osalevad Saaremaa Rahvateatri ja kooliteatrite kostümeeritud liikmed, vanamuusikaansambel, külalised teiste Eesti linnade lossidest, Gotlandilt ja Lätist – kokku umbes 50 kostüümides tegelast. Hobustega peaksid välja tulema nii Saaremaa hobuseomanikud kui rüütliturniiri korraldajad Tallinnast.
Pärast rongkäigu lõppemist ja päeva pidulikku avamist algabki linnuse muruväljakul rüütliturniir, mis lubab rahvale vaatemängulist jala -, mõõga – ja piigivõitlust, vigurratsutamist ja ammulaskmise võistlust.
Lossi siseõuel esineb laste vanamuusikaansambel ning hommikupoolikul alanud teatraliseeritud ringkäigud linnuse legendirajal jätkuvad kohe pärast laste kontserti.
Avatud on sonetikamber, orjakeldris esinevad regilauljad ja nõiakeldris pakutakse nõiatee kõrvale ehtsat loitsu.
Õhtu edenedes saab teoks stiilne ajalooline söömaaeg e. lossihärra pidusöök, millel osalevatele külalistele kuuluvad õhtusöögi hinna sisse ka tund enne keskööd algavale Hortus Musicuse öökontserdile broneeritud istekohad. Südaööl kannab protsessioon rahva lossi ette sillale kahuripauku kuulama ja ilutulestikku vaatama ning sellele järgneb rahvapidu koos tsirkuseprogrammiga.
Laadal käsitöö ja muistsed road
Terve päeva on avatud käsitöölaat, kuhu kutsutakse osalema, oma toodangut müüma ja seda rahva silme all valmistama käsitöömeistreid nii Saaremaalt kui mandrilt. Laadamelu suurendavad pillimehed, laadatolad, kerjused, mustlaseided ja rahva naerutamiseks mõeldud osavusmängud ning rammukatsumised.
Et ühe õige laada juurde kuulub ka toitlustamine, ootavad korraldajad kuni 10. jaanuarini sooviavaldusi kõigilt toitlustajatelt, kellel on huvi pakkuda rahvale küpsetatud liha, suitsutatud kala, koduleiba ja -saia või muid keskaegsesse miljöösse sobivaid roogi.
“Kokat ja krõpse võib ju ka müüa, kui see on korraldatud stiilselt,” nentis Sillavee ja ütles, et nii käsitöömeistritelt kui toitlustajatelt oodatakse ka stiilikohaseid kostüüme ja müügipaiku.
Samaks tähtajaks oodatakse märguannet inimestelt, kes soovivad oma paatidega vallikraavis lõbusõite korraldada, hobukaarikuga kraaviperve peal soovijaid sõidutada või muud asjakohast meelelahutust pakkuda.
TIIU TALVIST