Saaremaa väikeprügilad lõpetavad tegevuse

Saaremaa Keskkonnateenistuse jäätme- ja õhuspetsialist Liia Tammeraid ütles Meie Maale, et järgmise aasta 16. juuliks jääb maakonna 13 prügilast tegutsema vaid üks – Kudjape prügila Kuressaare külje all.
Sulgemise aluseks on keskkonnaministeeriumi poolt selle aasta lõpus vastu võetav määrus “Nõuded prügilate rajamiseks, kasutamiseks ja sulgemiseks”, mille nõuded ja tähtajad tulenevad Euroopa Liidu prügiladirektiivist.
Keskkonnaministeeriumi jäätmeosakonna juhataja kohusetäitja Maret Järv ütles Meie Maale, et Eesti vanad prügilad ei vasta keskkonnanõuetele, kuna nad on rajatud ilma pinnast ja põhjavett kaitsva aluskihita.
Liia Tammeraid märkis, et uus määrus lubab vanadel prügilatel edasi tegutseda ka pärast 16. juulit 2001, kuid sellisel juhul tuleb need pärast sulgemist korrastada väga rangete ja kulukate nõuete alusel.
“Umbes samamoodi nagu praegu lõpetatakse Orissaare prügilat, mis läheb maksma ligi 2 miljonit krooni,” ütles Tammeraid.
Ainuüksi Saaremaa suletavate prügilate kordategemiseks kuluks sellisel juhul vähemalt 15 miljonit krooni, mis käib riigile üle jõu. Neil prügilatel, mis on kasutamiseks suletud enne 16. juulit 2001, ei tule kõiki sulgemisnõudeid järgida. Vaja on vaid silmas pidada, et sulgemine ei too kaasa ohtu inimeste tervisele ja keskkonnale.
Vallad ei ole uuenduseks valmis
Muhu abivallavanema Raido Liitmäe sõnul kehtestatakse uued nõuded liiga järsult, mistõttu ei ole maapiirkonnad nende täitmiseks valmis.
“Vana kaev aetakse enne kinni, kui uus on valmis,” lausus Liitmäe, kelle hinnangul ei suuda ükski vald organiseerida küladest nõutud tähtajaks vajalikul tasemel prügivedu.
“Oleme seda püüdnud küll teha oma veokiga, kuid seegi on seadusevastane, sest lahtiselt ei tohi prügi vedada,” tõdes abivallavanem.
Leisi abivallavanem Ludvig Mõtlep tõdes, et kogu valla prügi vedamine Kudjape prügilasse nõuab palju raha konteinerite ostuks ja veokuludeks, mis on valla ühe aasta eelarve jaoks liiga suur koormus.
Nii Liitmäe kui Mõtlepa hinnangul oleks nõuetekohase prügiveo käivitamine tähtajaks mõeldav vaid riigi toetusel. Läbimõtlemist vajab ka prügiveo hinnapoliitika, sest ühele prügilale üleminek paneb erinevate piirkondade elanikud erinevaid vahemaid arvestades ebavõrdsesse seisu.
Liia Tammeraid tunnistas, et prügilate sulgemiseks välja pakutud kuupäeva nihkumine sedavõrd lähitulevikku tuli ootamatult.
“Varem oli juttu, et prügimäed võivad jääda lahti kümneks aastaks ja suuremad prügilad oli plaanis ka kümneks aastaks tööle jätta.”
Prügi läheb metsa alla tagasi
Raido Liitmäe märkis, et viimaste aastate selgitustöö tulemusel on inimesed hakanud prügi varasemast tunduvalt rohkem prügilatesse viima, kuid nüüd tekib oht, et prahti hakatakse uuesti metsa alla tassima.
Muhu talunik Jüri Ling oli veendunud, et Kudjapele satub pärast väikeprügilate sulgemist maamehe prügi väga vähe. “See viiakse kas või taskus metsa alla – vot nii on lood,” lausus Ling.
Tammeraid ütles, et uue määruse toimel olukord maakonna prügimajanduses mõneks ajaks tõesti halveneb, sest erinevalt vallakeskustest ei ole küladest prügi toimetamine linna prügimäele kohe võimalik.
Tulevikule mõeldes on aga väikeprügilate likvideerimine Tammeraidi sõnul mõistlik samm. “Lõppkokkuvõttes me võidame, sest väikestes prügilates toimub ladustamine stiihiliselt ja need näevad näotud välja.”
Maakond vajab uut prügimäge
Kudjape prügila tööshoidmine ei tähenda sugugi, et see vastaks uue jäätmekäitlusmääruse nõuetele.
“On ilmnenud, et Kudjape prügilast võib sattuda kahjulikke aineid põhjavette ja tulevikus me samal moel jätkata ei saa,” ütles prügilat haldava OÜ Prügimees juhataja Riivo Asuja.
Keskkonnateenistuse poolt on tellitud uurimus, mis peab välja selgitama uue prügila asukoha. Sõltumata sellest, kas uus prügila tuleb praeguse ligidusse või mujale linna ümbrusesse, läheb selle vastavusse viimine Euroopa Liidu nõuetega kulukaks. Kõige olulisem ja kulukam on pinnase ja põhjavee kaitse, mis eeldab prügilale vettpidava aluskihi rajamist (veetilga liikumiskiirus on 3 cm aastas ehk tilk läbib poolemeetrise aluskihi 16 aastaga).
Uue määruse kohaselt peavad kõik Eestis tegutsema jäävad prügilad olema euronõuetega vastavusse viidud 2013. aastaks.
AIN LEMBER