Heideti pilk esimeste omavalitsuste tegevusele

Reedel täitsid linnateatrit Eesti linnade, valdade ja omavalitsusliitude juhid, et tähistada Kuressaare linna omavalitsusliku staatuse 10. aastapäeva.
Tollane linnapea Taivo Lõuk meenutas esimese linnavalitsuse loomise vaevasid:
“Olime 1990. aastal Eesti NSV – s esimesed ja seepärast polnud kellegi kogemustele toetuda. Palju tuli meil ise välja mõtelda ja seejuures tundsime maakonna ja eriti Ants Tammlehe toetust,” kirjeldas ta algust.
Siiski olid olemas 16 tegusat inimest, kellega koos sepistati valmis arengukava ja esitati see vabariigi valitsusele.
Omajagu õnne oli ka selles, et tollane Ülemnõukogu presiidiumi esimees oli Arnold Rüütel.
“Eks see aitas kaasa, et esimeseks vallaks sai Muhu ja linnaõigused taastati esimesena Kuressaarel,” arvas Lõuk.
Alustati kolme ametnikuga ning esimeseks ülesandeks oli Saaremaa sissesõidulubade vormistamine.
Järk – järgult kasvas kohustuste ja tööülesannete hulk ning laienes töötajate ring.
Kõige rohkem segadust oli talongide jagamisega.
Peaminister vihjeid ei jaganud
Need kohaletulnud Eesti linnade ja valdade esindajad, kes lootsid kohtumiselt peaminister Mart Laari ja siseminister Tarmo Looduse suust kuulda vihjed, kuidas haldusreform Saaremaa või Eesti jagama peaks, pidid pettuma.
Nii peaminister kui siseminister viitasid reformi demokraatlikule iseloomule ja soovitasid seniks oodata maakondade halduskavasid.
Pikemalt peatus Laar reformi ümber toimuval diskussioonil.
“Diskussioon ja arvamuste paljusus on igati teretulnud ja seda me vajamegi,” kiitis peaminister.
Samas hoidus ta oma visiooni väljapakkumisest, sest peaministri arvamus võib mõjutada tahes – tahtmata teiste otsustajate arvamust.
Praeguses etapis oodatakse lahendusi eelkõige omavalitsustelt ja maakondadelt.
“Kuid ilmselge on see, et kontrastid praeguste omavalitsuste vahel on liialt suureks muutunud ja vaid tugevad omavalitsused suudavad sisse tuua investeeringuid,” oli Laar veendunud.
Siseminister Tarmo Loodus viitas oma kõnes muutunud võimalustele, mida pakuvad omavalitsustele infotehnoloogia ja arenenud infrastruktuurid.
Ta pakkus valla optimaalseks suuruseks territooriumi, kus oleks võimalik autoga päeva jooksul asju ajada.
“Tänapäeva vallas peab saama ühe päevaga ära käia,” tähendas ta.
Sild avatakse 7. märtsil 2008
Tõeliseks “päeva naelaks” aga saarlaste jaoks võib nimetada maavanem Jüri Saare ettekannet, kes oma sõnade lõpetuseks kuulutas välja kauaoodatud silla valmimise Saaremaa ja mandri vahel. Kõiki kohalviibinuid kutsus maavanem 7. märtsiks 2008. aastaks silla lindi läbilõikamisele.
REET TRUUVÄÄRT