Paljud linnamehed jäävad ilma kalapüügiõigusest

Senise seaduse põhjal sai kutselise kalapüügivahendiga piiratud kalapüügiõiguse iga rannaküla elanik.
Vastavalt Saaremaa Omavalitsuste Liidu otsusele ei tehtud vahet Viidumäel või Sõrves elava harrastuskaluri vahel. Kõik kuni kolme nakkevõrgu, ühe kuni ühemeetrise suukõrgusega ääremõrra või kuni 250 – st konksust koosneva põhjaõngejada püügiõiguse taotlejad olid kalapüügiseaduse ees rannaküla elanikud.
Seda võimalust kasutas ligi 1100 saarlast ja muhulast, neist ligi kolmandik Kuressaare linnast.
Keskkonnateenistuse peaspetsialist Jaan Ärmus ei osanud prognoosida, kui paljudel neist 1100 – st on kinnistu mere ääres, arvas aga, et maameestel kindlasti rohkem.
Üks võimalus on küll registreerida end äriregistris kutseliseks kaluriks, kuid see maksab ligi 800 krooni.
Teine häda on nimega – kas ikka on tegu elukutselise kalapüüdjaga, kui eesmärk on oma peret toita, arvas kalurite liidu juhatuse esimees Toivo Orgussaar.
VELJO KUIVJÕGI