Raekoda pidas sünnipäeva

Päeva esimene üritus oli mõeldud noortele: Kuressaare gümnaasiumi, ametikooli ja kolledzi taimeseadjate võistkonnad valmistasid võidu raekoja tähtpäeva teemalise kompositsiooni.
Konkursi võitis Kuressaare gümnaasiumi võistkond Siidiskukk ja Käharpea, kelle võistlustöö “Parukaga Paul” paistis eriti silma oma lakoonilise stiilsuse poolest.
Sünnipäeva puhul sai raekojast Saaremaa postkontori filiaal, kus oli võimalik eritempliga tembeldada postkaarte ja kirjaümbrikke, fuajees oli vaadata Eesti raekodasid tutvustav postkaartide näitus.
Eesti raekodadega said kõik huvilised tuttavamaks ka päeva keskseks ürituseks kujunenud konverentsil ehk raehärrade kõnekoosolekul, kus Tartu, Viljandi, Narva, Haapsalu ja Tallinna raekoja esindajad oma maja ajalugu ning olevikku tutvustasid.
Konverentsi põhiettekandena rääkis kunstiajaloolane Jüri Kuuskemaa Tallinna raehärrade elust ja kommetest. Kuressaare raekoja sisekujundaja ning restauraator Aet Maasik jutustas raekoja restaureerimisest ning Saaremaa muuseumi teadusdirektori Olavi Pesti ettekanne tutvustas Kuressaare linnapeasid läbi aastasadade.
Maja sünnipäeva puhul esinesid külalistele Kuressaare muusikakooli plokkflöödiansambel ja lauluselts Põhjala, üheskoos kõnniti raekoja perenaise Lii Pihla kannul teatraliseeritud ekskursioonil ja maitsti suurt sünnipäevatorti.
Linna raekoda ootab pikisilmi restaureerimist
“Pannes Eesti raekojad rajamise järgi ritta, on Kuressaare raekoda Tallinna oma järel auväärsel teisel kohal. Kuid väljanägemise järgi on ta praegu kahjuks võrdlemisi armetu – 70. aastatel tehtud restaureerimisest on nii palju aega möödas, et õige aeg uut restaureerimist alustada olnuks juba mõne aja eest,” tunnistas Tallinna vanalinna uurija ja kaitsja, kunstiajaloolane Jüri Kuuskemaa.
“Vastupidiselt mõnedele muinsuskaitsjatele olen ka selle poolt, et Kuressaare raekojale ehitataks uuesti peale torn, sest raekoja kui hoone köitvus on tihtipeale just tornidega seostunud. Torniga raekoda eraldub tavalistest tarbehoonetest, praegu võiks võõras inimene Kuressaare raekoda ka suureks elumajaks pidada.”
Kujunduskunstnik ja arhitekt Aet Maasik, kelle juhtimisel raekoja suur restaureerimine veerand sajandit tagasi teoks sai ning väiksemad tööd kogu aeg on jätkunud, peab lisaks maja sise – ja välisilme korrastamisele ja majas leiduvate küttekollete töökorda sättimisele üheks tähtsamaks ülesandeks Kuressaare raekoja ülemise saali laemaali restaureerimist ja ülespanemist.
TIIU TALVIST