“Kui raha juurde ei saa, tuleb muud moodi kokku hoida, see võib viia ka reiside arvu kärpimisele,” sõnas laevafirma tegevjuht Tõnis Rihvk, kes ei soovinud öelda, kui suurt summat firma juurde tahab.
Laevafirma sai ka tänavusest riigieelarvest 52 miljonit krooni, kuid kasvanud kütusehinnad ja dollari kallinemine toovad Rihvki hinnangul aasta lõpuks ettevõttele 5 – 10 miljoni kroonise erakorralise kahjumi. “Suuremaks ei tohi kahjumit lasta,” lisas Rihvk.
Augusti lõpus Saaremaa Laevakompanii omanikuga kohtunud riigikogu Mõõdukate fraktsiooni liikmed leidsid, et tuleval aastal peaks firmale andma tänavusest otsetoetuse summast kaheksa miljonit enam.
Riigikogu Isamaaliidu fraktsiooni aseesimehe Meelis Atoneni hinnangul ei oleks lisaraha eraldamine põhjendatud, kuna tarbija jaoks ei muutuks sellest midagi ei paremaks ega odavamaks. “Paraneb vaid Saaremaa Laevakompanii olukord, kes on kui täitmatu auk: üha riigilt lisaraha saades kasvavad nende soovidki samas tempos või kiireminigi,” sõnas Atonen.
Atoneni kinnitusel on ta jätkuvalt veendunud, et toetust ei tohiks anda firmale otse, vaid seda peaksid jagama ja kasutama saarte omavalitsused. “Kohalike omavalitsuste ülesanne peaks olema nimetatud dotatsiooni jagamise korra väljatöötamine ning kohalikele inimestele teenuse osutamine,” nentis Atonen. Samas ei soovivat vallad ise dotatsiooniga tegeleda ning seetõttu on süsteemi muutmine teedeministeeriumi poolt takerdunud.
ANDRES SEPP
Laevakompanii taotleb riigilt lisaraha
0 Kommentaari
