Järve randa pole kellelegi vaja

Uskumatu, aga selline pilt on vaadata kohas, mis aastate eest oli üks Saaremaa kuumemaid suvituskohti. Jutt käib Järve rannast, kuhu Saaremaa tervisekaitsetalituse vaneminspektor, turvafirma Securitas rannavalve projektijuht ja suur loodusesõber Juri Zabellevitsh ajakirjanikud ühel septembrilõpu päeval kõndima kutsus. “See prahihunnik on seisnud siin juba kaks aastat,” tutvustab ta, kui oleme parkimisplatsilt männimetsa vahele jõudnud. Edasi liikudes selgub aga, et prahiprobleem pole sel rannaribal mitte ainus mure.
“Nasvalt Tehumardini takistavad metsa sissesõitu kahele poole teed kaevatud kraavid. Tavalise sõidumasina peab selline tõke küll kinni, aga maasturitele pole kraavist üle sõita mingi probleem,” räägib Zabellevitsh. Madalamad autod otsivad üles kraavita teeotsad ja sõidavad mööda metsa ikka otse mere äärde välja.
“Siin on lõkkeplats, seal on lõkkeplats, telgid on üleval, masinad seisavad. Vaevalt keegi puid kaasa võtab, nii lõhutakse ja raiutakse neid siitsamast metsast. Kuival suvel on puudealune sammal nagu püssirohi, mis väiksemastki sädemest põlema lahvatada võib,” kirjeldab Zabellevitsh tavalist Järve luidetel avanevat suvist vaatepilti.
Inimesena, kes Järve rannas paarkümmend aastat pea igapäevaseks külaliseks olnud, on ta näinud mere ääres laagrimõnusid nautimas lugematul arvul erinevaid seltskondi.
Abipolitseiniku tunnistus sõnadele kaalu lisamas, on ta püüdnud neid rannalt telkimast minema peletada. “Vastu pole mulle seni küll keegi hakanud, aga inimesed on mulle öelnud, et nad poleks siia tulnudki, kui oleksid teadnud selle rannariba looduskaitseala olevat,” ütleb Zabellevitsh.
Tõepoolest, otsimise peale leiame üheainsa tahvli, mis viitab sellele, et viibime looduskaitsealal. Ainuke looduskaitsealast teavitav infostend asub kilomeetrite kaugusel, Loode tammikus. Kokku hoitud viitade hinnaks on aga see, et igal aastal tekib Järve luidetele juurde viis – kuuskümmend uut lõkkeplatsi koos prahihunnikutega, mille koristamine tundub olevat mitte kellegi asi.
Kuidas kaks mitte kokku sobivat valdkonda – puhkus ja looduskaitse – Järve rannal kokku sobitada, vajab Zabellevitshi arvates ala peremeestelt, Kaarma ja Salme vallalt, korralikku arupidamist. “Mina näen siin kahte lahendust: kas panna igale poole silmatorkavad looduskaitseala infotahvlid, mis keelavad telkida, lõket teha ja autoga sõita, või ehitada korralikud telkimisplatsid koos lõkkeasemete, WC – de ja pesemisvõimalusega. Muud lahenudst pole.”
Ka praegune supelranna viit kunagise Järve söögikoha juures on Zabellevitshi hinnangul eksitav. Supelrand peaks olema koht, kus on olemas prügikastid, riietuskabiinid ja joogiveekraanid, aga ka vetelpääste ja arstiabi, toitlustuskohad ja parklad. “Praegu pole siin peale supelranna märgi ja parkla mitte kui midagi.”
Ranna eest ei vastuta õieti keegi
Veel eelmisel suvel patrullis rannal turvafirma Securitas, pärast valdade ühinemist suureks Kaarma vallaks pole turvateenistuse abi enam vajatud. Kaarma abivallavanem Maidu Ots kinnitas, et Kaarma vald pole tõesti turvafirmat palganud, kuna turvaprobleemid olevat jätkunud ka siis, kui Securitas seal patrullimas käis.
Kaarma vald on tema sõnul õpilaste abiga ranna – ala koristanud kevadel ja korra ka suve jooksul, kevadel lükati 100 meetri laiusel alal liiva merest rannale tagasi. “Meie valla piires on 4,5 kilomeetrit randa, prügikastid oleme ka sinna pannud, aga rohkemaks jõudu ei ole. Selle maa omanik on tegelikult riik, vald ainult haldab seda ja me oleme sinna küllalt kulutusi teinud. Meie inimesed seal rannas ei käigi,” sõnas ta.
Salme vallavanem Kalmer Poopuu ei eitanud prügiprobleemi, kuid ei osanud maa – ala seisukorda üle vaatamata kommentaari anda. Samas ei pea Poopuu õigeks, et avalikku supelranda, mis lisaks sellele on looduskaitsealune maa – ala, tehtaks korda kohaliku maksumaksja raha eest. “Miks meie inimeste rahaga peab välja maksma selle, mida turistid teevad?”
Saaremaa keskkonnateenistuse peaspetsialist Mari Koppel ütles, et keskkonnateenistus on sõlminud prügiveolepingu OÜ – ga Prügimees, kes veab tühjaks parkimisplatsidel asuvad prügikastid. Koostöös teedevalitsusega tõmmati maantee äärde kaitsekraavid ja paigaldati keelumärgid. “Ma ei saa aru – kui prügikast on olemas, miks siis praht metsa alla laiali loobitakse? Meie ei saa vastutada inimeste käitumise eest. Üldiselt on territooriumi hooldus ja koristamine valdade mure ning kui kusagilt märgi alt on autoga sisse sõidetud, on see konstaabli küsimus,” selgitas ta.
Koppeli sõnul on looduskaitsealuseks objektiks üksnes nelja metsakvartalit haaravad Järve luited, ülejäänud ranna – ala looduskaitse alla ei kuulu. “Lähema kahe aasta jooksul saab looduskaitseala ka tõenäoliselt viitadega tähistatud,” sõnas ta.
TIIU TALVIST