Enamik valdu soovib jätkata senistes piirides

Kuigi üheski Saaremaa vallas ei ole valitsuse väljapakutud omavalitsuse minimaalset elanike arvu – 3500, peab enamik omavalitsusi end piisavalt haldussuutlikuks ja leiab, et võib jätkata oma senistes piirides. Maakondliku haldusreformi komisjoni liige Jüri Pärtel nentis, et siiski viitasid päris paljud vallad, et on vaatamata oma konservatiivsele seisukohale võimalike variantide üle valmis läbi rääkima.
Eile koos istunud maakondlik komisjon pakub täna Saaremaa Omavalitsuste Liidu volikogule arutamiseks kolme reformivõimalust.
Esimese, kõige radikaalsema variandi kohaselt, mida toetab ka Kuressaare linn, jääks Saare maakonda vaid üks omavalitsus, mis koosneks tänaste omavalitsuste baasil loodud osavaldadest.
Teine variant näeb ette kaks omavalitsust – Kuressaare linn ja Saaremaa vald.
Kolmas variant, mille maakondlik komisjon välja pakub, koosneb üheksast omavalitsusest. Iseseisvana jätkaks Kuressaare linn, Muhu ja Ruhnu vald ning Leisi.
Samas peaks Leisi loovutama Ratla piirkonna Valjala ja Pihtla ühendvallale, mis omakorda loovutab osa territooriumist Mustjalaga ühinevale Kaarmale.
Kolmekesi kokku peaksid minema Pöide, Laimjala ja Orissaare. Kärla liituks Kihelkonnaga, lisaks saaks uus omavalitsus osa Lümandast. Ülejäänud osa Lümandast liidetaks aga Salme – Torgu ühendvallaga.
Laimjala vallavanema Vilmar Rei sõnul oli volikogul konkreetse seisukoha võtmine haldusjaotuse suhtes raske, kuna informatsiooni on liialt vähe. “Me ei tea, kuidas hakkavad uues haldusjaotuses jagunema maavalitsuse, omavalitsusliidu ja omavalitsuste vahel erinevad funktsioonid, kust selleks tuleb raha,” rääkis Rei. “Isiklikult pooldan ühe omavalitsuse moodustamist – kolme-nelja vaest kokku pannes ei saa üht jõukat. Seni katsume omaette jätkata,” lisas ta.
Kärla jaoks on tõmbekeskuseks Kuressaare linn, seetõttu on Kärlale loogiline variant liitumine Kaarma vallaga, tõdes Kärla vallavanem Toivo Vaik. “Kindlasti peab aga kohapeale jääma maakorraldus ja sotsiaalteenused, samuti soovime bussiliikluse mõningat ümberkorraldamist,” lisas Vaik, kelle hinnangul võiks maakonnas olla neli omavalitsust. Kihelkonna vallavanem Aivar Kallas ei toeta liitumist ühegi vallaga, sest ei näe naabritest abi Kihelkonna probleemide lahendamisel.
Haldusreform on kahtlemata vajalik, kuid selle eesmärk ei saa olla ainult rahvaarvu või territooriumi suurendamine. Kõige rohkem peaks ikkagi arvestama ajalooliselt väljakujunenud tõmbekeskusi ja liikumisskeeme, mis on aastasadadega välja kujunenud ja mida ainult valitsuse otsusega muuta ei ole võimalik, tõdes Leisi vallavanem Mart Mäeker. “Koostöö teiste omavalitsustega on kõige reaalsem suuremates, kogu Saaremaad puudutavates projektides, kuna selgelt eraldatavad piirkondlikud huvid, mis nõuavad kahe – kolme valla tihedamat koostööd, tegelikkuses puuduvad,” selgitas ta.
Maakondlik haldusreformi komisjon ootab omavalitsuste seisukohti haldusterritoriaalse jaotuse kolme variandi kohta 10. novembriks. Pärast seda arutatakse ettepanekud uuesti läbi ja esitatakse komisjoni kokkuvõte SOL – i volikogule, kes omakorda oma seisukoha maavanemale edastab.
Maavanem edastab selle aga 1. detsembriks siseministrile.
MEHIS TULK