Kuressaare linn pidas omavalitsustähtpäeva

Esimesed kolm aastat Kuressaare linna juhtinud Taivo Lõuk tõdes, et Kuressaare sai omavalitsusliku staatuse suuresti tänu 1990. aastal koostatud korralikule arengukavale. “Selles olid kirjas kõik need asjad, mis nüüdseks on enamasti jõutud ellu viia – alates mereäärest, sadamast ja spordirajatistest,” sõnas Tamkivi. Esimese välisturistide voolu ning toidu- ja viinatalongide jagamise aegsel linnapeal on hilisematele linnajuhtidele ette heita ehk vaid tänavate kehva seisukorda.
Aastatel 1993 – 1996 linnapeana töötanud Ülo Vevers loeb oma teeneks ennekõike linnaametnikkonna komplekteerimist kompetentsete ja suhtlemisvõimeliste inimestega. “Mina seadsin oma eesmärgiks ametnikud tööle panna ja tuua linnale väljast nii palju raha kui võimalik. Kuressaare päevakeskuse ehitamine oli esimene Eestis rahastamist leidnud PHARE programmi projekt, selle järel tuli Kuressaare jahisadam,” lausus Vevers.
Viimased neli aastat Kuressaare linnapea ametit pidanud Jaanus Tamkivi tunnustas eelmiste linnavalitsuste tööd kõrgelt. Linna arengut viimase kümne aasta jooksul hindab Tamkivi stabiilseks.
Linna kõige suuremad mured on tehnilise poole pealt: lähemal ajal tuleb parandada tänavate seisukorda, raha selleks tuleb leida väljastpoolt linnaeelarvet. Teine, lahenduseni jõudmas küsimus on viletsas seisus veetrassid ja torustikud. Kolmandaks probleemiks peab Tamkivi linnakodanike sotsiaalset olukorda.
“Minu vaimusilmas on Kuressaare linn teel suurepärase heakorra ja tehnilise seisuga rahulikuks maakonna – keskuseks,”avaldas Tamkivi. Tulevaste linnaelanike põhilise elatusallikana näeb praegune linnapea turismi.
TIIU TALVIST