Lõppenud suvehooaega mahtus rekordarv üritusi

Publikurohkemad olid ka Saaremaa 46. laulu- ja tantsupidu ning Kuressaare merepäevad. Kuressaares korraldatud suurte suveürituste kõrval oli kultuuripublikul asja ka Muhusse ja Abrukale, Kihelkonnale, Leisi ja Mustjalga.
Kui maakondlik laulu- ja tantsupidu toimus juba 46. korda, siis enamik praegustest suveüritustest on 4 – 10-aastase ajalooga. Jaanilaupäeval Mustjalas etendunud “Mustjala pulm” ja juulikuus Kuressaares peetud laste sambafestival aga sündisid alles sel suvel ja tõestasid kohe, et nad kannavad endas elujõulist ja publikut köitvat ideed.
Kultuurisuve igati õnnestunuks pidav maakonna kultuurijuht Lea Kuldsepp tänas tehtu eest reedel Roomassaare kohvikussse kokku tulnud kultuuritegelasi. “Möödunud suvele vaadates võib rahul olla, et suveürituste traditsioonid on suures osas säilinud,” sõnas ta, lisades, et kui hoolega otsida, on saaremaiste suviste kultuuriürituste reas veel küllalt vabu nishshe, mis täitmist ootavad. “Loodan, et jazz – festival ja akordionimuusikapäevad, mis sel suvel ära jäid, järgmistel suvedel kindlasti toimuvad – publik neile üritustele on täiesti olemas,” sõnas Kuldsepp.
Maavanem Jüri Saar tõdes, et Saaremaal on möödas see aeg, kus suviti toimus vähe kultuuriüritusi ja enamik neist korraldati Kuressaares. “Olen kuulnud paljusid kohalikke inimesi kurtmas, et üritusi on juba liiga palju ja igale poole ei jõua. Ma ei tee sellest järeldust, et neid võiks vähem olla, minu meelest peaksid korraldajad nüüd püüdma tõsta ürituste kvaliteeti, et meelitada sinna rohkem vaatajaid – kuulajaid,” ütles maavanem.
Muhu muusikaürituse “Juu Jääb” korraldaja Märt Lehto sõnul pole Saare- ja Muhumaal sugugi kerge kultuuriüritusi korraldada. Võrreldes Mandri – Eestiga on see tunduvalt kulukam, siin on ka raskem oma nishshi leida ja publikut koondada. Samas saavad suviste kultuuriürituste korraldajad tema sõnul tõhusalt kaasa aidata saarte majanduselu edendamisele.
“Me peame oma üritusi tegema, mõeldes ennekõike saarte inimestele, aga teisalt hoolitsema selle eest, et neil ettevõtmistel oleks piisavalt palju kõlapinda ka mandril ja välismaal. Et inimesed tuleksid saartele ja leiaksid siinse ilu ka kultuuriürituste kaudu – siis tulevad nad siia tagasi. Mida põnevamalt ja huvitavamalt on saared eksponeeritud, seda rohkem tuleb siia turiste, see hoiab aga saarte elu üleval,” lausus Lehto.