Vaidlus järgmise aasta püügikvootide üle jätkub

Kuigi kõigi Läänemere – äärsete riikide teadlaste arvates on kiluvaru meie ühises meres heas seisukorras, otsustas septembri alguses koos istunud Läänemere kalanduskomisjon kvoote ikkagi 11% vähendada, mis Eesti puhul teeb tänavusest kogusest 4630 tonni vähem.
EL ostab igal aastal kolmandiku oma kiluvajadusest teistelt riikidelt ja suhteliselt odava kilu kvoodi pärast pole mõtet võidelda, selgitas Eesti keskkonnaministeeriumi kalandusspetsialist Enno Kobakene.
Eesti jäi kilukvoodi jagamisel ainukese riigina eriarvamusele, sest meie teadlased ei pea püügiintensiivsuse kasvu nii oluliseks, kui head kiluvarude seisu.
Samas tõdes komisjon tursavarude vähenemist ja kvootide piiramise vajadust, aga otsustamisel jäid need järgmisel aastal praktiliselt samaks mis tänavu. Tursk on kallis kala ja EL vetes ta põhiliselt elutsebki, seetõttu oli Kobakese arvates surve just Euroopa Liidu poolt.
Räime püügikvoodi vähendamist veerandi võrra pidasid oluliseks kõigi üheksa riigi teadlased. Kobakese sõnul tähendab otsus nn. paberikala vähendamist, sest paljud riigid ei püüa oma kvoote välja. Poola püüdis eelmisel aastal vaid 28%, Läänemere üldine räimepüük oli 54%, Eesti aga püüdis oma kilu- ja räimekvoodi täies mahus välja. Ka Lätil jääb veerand lubatust välja püüdmata. Enno Kobakese arvates puudutab limiidi vähendamine mõnda riiki alles mitme aasta pärast.
Eesti Mereinstituudi arendusdirektor Robert Aps ütles Meie Maale, et Läänemere kalanduskomisjon on väga demokraatlik ja nende otsused soovituslikud. Iga Läänemere – äärne riik on vaba 90 päeva jooksul pärast istungit teatama oma mittenõusolekust.
Räim on regionaalne kala, selle varud on meil vähenenud ja Eesti ei vaidlusta kvoodi vähendamist. “Küll aga ei nõustu me kilu väljapüügi vähendamisega, sest kiluvaru Läänemeres on heas seisukorras,” lausus Aps.
Läänemere kalanduskomisjoni töös osalesid Euroopa Liidu lipu all Soome, Rootsi, Taani ja Saksamaa, eraldi riikidena Poola, Leedu, Läti, Eesti ja Venemaa.
Sügiseks limiiti jätkub
Enno Kobakese andmetel on sügiseks Eestil limiiti veel piisavalt, sest kevadel püüti välja 45% kilu ja 65% räimekvoodist. Rannakaluritest järele jäänud limiit jagati veel laevakalurite vahel ära, pealegi ei lähe mitmed laevad kõrge küttehinna tõttu üldse merele.
Rahvusvahelise reglemendi kohaselt kinnitab iga riigi valitsus oma riigi kvoodid. Kalavarude haldamise plaani alusel teevad keskkonnaministeeriumi kalandusspetsialistid teadlaste soovitusi arvestades vabariigi valitsusele taotluse järgmise aasta kalapüügi – kvootide kinnitamiseks. Hiljemalt detsembrikuu algul peaksid lõplikud arvud teada olema.
Püügikoguseid ja Euroopa Liidu nõudeid kalapüügil arutatakse ka Saarte Kalurite Ühingu laiendatud teabepäeval Kuressaares järgmisel teisipäeval.
VELJO KUIVJÕGI