Ruhnu sadam vajab 10 miljonit

Saarte Liinide direktor Ants Tammleht tutvustas eile sadamat külastanud teede- ja sideministeeriumi kantslerile Margus Leivole, Saarte Liinide nõukogu esimehele Riho Sõrmusele ja Saare maavanemale Jüri Saarele pisut enam kui aasta tagasi 6 miljoni krooni eest valminud uute rajatiste olukorda ning järgmisi ehitusplaane.
Tammlehe sõnul on sadamas vaja teha ehitustöid vähemalt 10 miljoni krooni eest, sellest enamik kulub läänemuuli pikendamisele. Kõige hädavajalikuma töö ärategemiseks on tulevaks aastaks tarvis riigilt välja kaubelda ligi miljon krooni.
“Et hoida sadamas sügavust vähemalt kaks ja pool meetrit, on vaja seda üle aasta süvendada,” rääkis Tammleht, kuid pidas selleks eraldi raha saamist riigilt ebareaalseks. Saarte Liinid ei taha aga tema sõnul oma raha Ruhnu saare sadamale kulutada, sest tegemist on ikkagi Eesti riigi ühe kaugeima punktiga, mille sadamaga kindlustamine on riigi mure.
Seni on Saarte Liinid sadamasse toonud ligi 60 000 krooni eest elektri- ja telefonikaableid, veetorustiku ja paigaldanud valgustusmasti.
Sadamaehitaja AS EMV parandas lõppenud suvel idapoolse muuli pikendust, mis oli peagi pärast paigaldamist eelmise aasta sügisel viltu vajunud. Päris siledaks seda siiski ei saadud, kuigi laine- ja liivatõkkena ta töötab.
Ants Tammlehe sõnul muulipikendus enam sügavamale ei vaju. Ehitusele tehtud eksperthinnangu põhjal tuleb sellele kaiotsale iluraviks puitkate peale teha.
Hetkel kuulub Ringsu sadam Saare maavalitsusele, kes soovib selle üle anda teede- ja sideministeeriumile, kellelt omakorda sadam läheks Saarte Liinide koosseisu. Praegu haldab AS Saarte Liinid Ruhnu sadamat maavalitsusega sõlmitud lepingu alusel.
SVEA AAVIK
Ruhnut tabas ootamatu turistide vool
Kui eelmistel suvedel on Ruhnu sattunud mõni üksik purjekas, siis tänavu suvel külastas saart 97 jahti.
Kokku registreeriti 11. aprillist kuni 31. augustini Ruhnu sadamas 175 jahti, kaatrit, laeva ja muud alust ning 1217 reisijat, kellest enamik olid turistid.
Ruhnu sadama järelevaataja Kaljo Randmaa põhjendab suurt külastatavust sellega, et nüüd on sadamas tuulevaikne kai, kus jahid saavad turvaliselt randuda.
Ent Ruhnu polnud külaliste vastuvõtuks valmis. Saarel ei ole ühtegi telkimis- ega lõkkeplatsi, kogu saare peale on ainult üks avalik välikäimla – koolimaja õuel.
“Telkimiste pärast oli meil pahandusigi,” ütles Randmaa. Kõige suuremad pahandajad olid valla töötajad, kes oleksid pidanud eelkõige seisma hea telkimiskohtade ettevalmistamise eest.
“Kuskil peavad ju inimesed ööbima,” möönis Randmaa. “Parem siis juba telkidega rannaliival kui metsa all, kus nad võivad lõketega kahju teha.” Randmaa oli kõige raskemas olukorras, sest temalt küsiti majutuskohta kõigepealt. Ka saare vähesed öömajapakkujad polnud selliseks turistide tulvaks valmis.
Kõige rohkem aluseid käis Ruhnus Eestist, järgnesid Soome ja Läti. Isegi USAst käis üks jaht ja üks kaater. Enim aluseid käis juulis.
Ehkki möödunud aastal süvendati Ruhnu sadam 3,10 m sügavuseks, oli selleks suveks sadam juba nii palju liiva täis kandunud, et sügavus on veel vaid 2 – 2,10 m. “Seetõttu ei pääsenud meile sisse suurema süvisega jahid,” tunnistas Randmaa.
Järgmiseks suveks plaanitakse tuua sadamasse teisaldatav majake, kus on tualett- ja dushiruumid ning saun.
MERIKE PITK
Maaleht