Jahiasjatundja ennustab trofeedeküllast põdrajahti

“Põtrade toidubaas on tänu metsaraiele viimastel aastatel paranenud. Lankidel hakkab kasvama kase- ja haavavõsa, mis on aga põtradele hea toidubaas,” rääkis keskkonnaministeeriumi jahinduse peaspetsialist Kaarel Roht ja lisas, et sedavõrd vähem kahjustavad loomad kuusekoort ja männinoorendikke.
“On loota, et keskealised põdrapullid kannavad keskmisest paremaid sarvi, mis tähendab head trofeeaastat,” ütles Roht, kel juba esimeste jahipäevade järel on tulnud hinnata ühed pronkmedali väärilised sarved Hiiumaalt ja teised samaväärsed ootavad hindamist Pärnus.
Eestis võib tänavu lasta 2700 põtra, mullu oli kvoot 500 isendi võrra väiksem.
Saaremaal on Rohti sõnul tänavu soovituslik põtru küttida 80% loomade juurdekasvust ehk ligi 300 isendit, mis on sada looma enam kui läinud aastal.
Tõenäoliselt kogu lubatud põtrade hulka välja lasta ei õnnestu. “Alati jääb midagi laskmata, kvoot on siis õige, kui 5% jääb laskmata,” sõnas Roht.
Paremad põdrapiirkonnad asuvad Saare-, Lääne-, Hiiu-, Järva- ja Harjumaal. Roht tõdes, et Saaremaal elab kümnendik kogu Eesti põtradest. Sel kevadel loendati siin 900 isendit, Eestis kokku 9000. Rohti sõnul on Kihelkonna metskonna andmeil põtrade arvukus tõusnud, Kuressaare metskonna loendus näitab aga loomade arvu jäämist möödunud aastaga samale tasemele.
Erinevalt aastatetagusest ajast ei satu põdrad enam nii sageli inimestega kokku ega uita maanteede lähistel. Kaarel Roht seletas seda varasemate põdraloenduste ebatäpsuse ja loomade arvukuse olulise vähenemisega.
Kümmekond aastat tagasi loendati 10 000 põtra, tegelikult oli aga looduses 25 000 – 30 000 isendit, rääkis Roht.
Loomade arvukus tõi endaga kaasa põdrabuumi ja 1980 – ndatel aastatel oli hooaegu, kui aastas kütiti koguni 6000 isendit. Siis hakkas loomade arv vähenema ja näiteks 1997. aastal lubati jahimeestel küttida vaid 1400 põtra.
Praegu loendame 9000 isendit, mis on enam – vähem ka tegelikkusele vastav. Kui teda on vähem, siis ta asustab kõigepealt head elupaigad, see tähendab metsasügavused, ja inimestega looma teed enam nii tihti ei ristu, selgitas jahindusspetsialist.
MEHIS TULK