Kõige paremini on tulumaksuplaan täitunud Laimjalas, kus loodetud miljonist on juba käes 72,6%. Laimjala vallavanem Vilmar Rei tõdes, et omavalitsuse tulubaas on olnud stabiilne tänu kalatööstustele, kus ka hulk Laimjala inimesi on teenistust leidnud.
Maksulaekumisi on aidanud suurendada ka kümmekond vallas suvekodu omavat inimest, kes on end Laimjala elanikuks registreerinud, sõnas vallavanem.
Korralik on ka Valjala, Kärla, Kaarma ja Leisi tulemus, teised vallad jäävad keskmike või tagasihoidlikuma laekumisega omavalitsuste hulka.
Linnavalitsuse finantsjuht Urmas Treiel tunnistas, et augustikuus tuli maksuraha linnakassasse hästi. Enne olime graafikust maas 600-700 tuhat, nüüd on defitsiit poole võrra vähenenud, sõnas ta.
Kõige suurema alalaekumisega on kimpus Lümanda ja Kihelkonna vald, kel praeguse trendi jätkudes võib aasta lõpuks tulumaksu puudujääk ulatuda viiendikuni aastaplaanist.
MEHIS TULK
Kuidas suhtute kavasse hakata avaldama maksumaksjate eelneva aasta eest tasutud tulumaksu suurus? Mida see annaks?
Saare maksuameti juhataja Olev Martinson:
“Suures osas positiivselt, kuid teatud mööndustega. Käesoleval ajal kehtivate seaduste järgi ei pea tulusid deklareerima isikud, kellel on olnud ainult üks tööandja ning muid maksustatavaid tulusid saanud ei ole. Seega peab muutma seadusandlust, et oleksid olemas andmed kõikide isikute tulude kohta.
Idee tulude avalikustamiseks puudutab eelkõige isikuid, kes on jäänud ühiskonnale silma tehtud kulutustega.
Vajalik oleks seadustada avalikustamise kord.
Positiivne on ka mõte, et avalikustada ettevõtete ning ka asutuste töötajate keskmine töötasu. Teatud tegevusvaldkondades (näiteks maal põllumajandus) makstakse tõepoolest palga alammäära, kuid sularahaga arvlevates ettevõtetes (baarid, kauplused, metsa ost-müük jt) ei küüni töötasu isegi palga alammäärani, so 1400 kroonini või ei kasutata ametlikult üldse tööjõudu.
Seega on tegemist maksupettusega ning töötajate arvu ja keskmise palga avalikustamine võiks aidata kaasa taoliste maksupettuste vähenemisele.”
