Kokku rahastati Eesti riigi rahaga aastail 1995-1997 ligi 70 projekti kogusummas 35 miljonit krooni. Algselt oli laenuintress 20% neile, kes oma vara tagatiseks ei pantinud, ja 15 % pantijatele. Sellest aastast on aga intressimäärasid alandatud vastavalt 12 ja 9 protsendile.
Saaremaa firmasid oli laenusaajate hulgas koguni kaheksa, kõige rohkem, 3,65 miljonit krooni, sai Saare Kalakasvatus. Järgnesid SPV 1,3 miljonit, Leedevälja 1,25 miljonit, Kase puhkeküla
900 000, Püharisti majutus-toitlustusasutus Orissaares 700 000, Vilsandi puhkeküla (OÜ Tervall) 600 000, Saare Paat 600 000 ja jalgrattafirma Bivarix 250 000 krooni.
Siseministeeriumi asekantsler Tiit Sepp kiitis Püharistit, nimetades seda maailma parimaks omasuguste hulgas. Sepp tundis vaid muret, mis saab Püharistist pärast Gustav Kutsari lahkumist, kuid eilsel kohtumisel Orissaares oli ka sellele lahendus leitud.
Ebakindlus valitseb aga Leedevälja tuleviku ümber, sest euronõuded, mis peavad täidetud olema hiljemalt 1. jaanuariks 2003, nõuavad vähemalt 2,5 miljonit krooni veel. Firma omanik Aivar Liiv arvas, et neid võib päästa vaid tagastamatu laen, sest Eesti turule töötades teenivad nad aastas kasumit 100 000 krooni, seega kuluks 25 aastat aega. Praegu teeb Leedevälja 65 eri nimetusega kalatoodet, euronõuete täitmine oleks Liivi arvates ainukesena reaalne kala vürtsipreservide tootmiseks.
Regionaalpoliitilise laenu haldurfirma esindaja Mari Lokk kirus Eesti riigiametnike nõudmisi, mis pärsivad majanduse arengut. Ta tõi näiteks Inglismaa, kus väike perefirma turustab omakeedetud moosi. Moosi steriilsus on tagatud juba sellega, et kui jätta see keetmata, siis ta ei säili ja kui panna külma purki kuuma moosi, lööb purgi lõhki.
Mari Loki hinnangul oleks Eesti tootjatel euroametnike nõuete täitmine tunduvalt lihtsam, kui Eesti oma ametnike nõuete järgi käimine.
Regionaalpoliitilise laenu algne eesmärk oli, et raha laenamisega suurendab ettevõte ise laenatava summa suurust, kuid kahe aasta tagune Vene majanduskriis pidurdas tuntavalt seda tempot.
Praeguseks on Mari Loki sõnul 44 miljonit krooni laenu kogumaht. Leedevälja on suutnud
170 000 tagasi maksta, kuid see on tunduvalt vähem, kui graafik ette näeb. Samasugune seis on ka mitmetel teistel laenusaajatel.
Ministeerium uurib Saaremaal laenu saanud firmade käekäiku
0 Kommentaari
