Kala hind pole kaugeltki veel paigas

Eesti Kalurite Liidu tegevjuht Toivo Orgussaar ütles Meie Maale, et kõige elementaarsemad arvutused näitavad, et alla kolme krooni kilost pole võimalik kala müüa.
Toivo Orgussaar võttis oma arvutuse aluseks normatiivselt ette nähtud 160 kilo kütust, mis kulub ühe tonni kala püüdmiseks, ja Neste kerge kütteõli hind on 7.20 liiter. See teeb 1.15 krooni kala hinnale ainuüksi kütuse eest. Kaluritega ühtset hinda Orgussaare sõnul kokku leppida pole võimalik, sest kõigil kalalaevadel polegi enam võimalik kala püüdma minna.
Orgussaar ennustab seoses kõrge kütusehinnaga uut pankrotilainet kalatöötlejate hulgas. Kalurite juhi arvates on Eesti kalurid andnud ligi poole Venemaa toorkalavajadusest ja sinna minevat ka kõrgema hinnaga kala. Kalurid peavad Orgussaare arvates kauem vastu, kui töötlejad.
OÜ Kaabeltau juhatuse esimees Mihkel Undrest arvas Orgussaare normatiivse kütusekoguse kohta, et kui kala oleks meres ketis, siis tuleks selle normiga ehk välja. Kõik oleneb ka tormistest ilmadest ja püügikaugusest, alles pärast kuuajalist kalapüüki võib tema öelda, kui palju kütust tegelikult kulus tonni kala väljapüügiks. Kolme suure kalatraaleri omanik prognoosib kala hinnaks 2.50-3 krooni kilo.
Läätsa kalatööstuse juhataja Heiko Viks pole aga esialgu nõus üle 1.80 kilo eest maksma. Ta põhjendab oma pakutud hinda kalakonservi müügi hinnaga. Algselt on kalas kaljanust kaks palli ja see ei kannata Viksi hinnangul sprotti teha. Kilu tomatis ja sprotipasteet on aga tunduvalt odavamad konservid. Oktoobri algusest, kui kala kvaliteet paraneb, hakkab kala hind ka Viksi arvates tõusma, kuid mitte kõrgemale, kui Läänest toodava kala hind. “Lätis ja Soomes kalapüügi keeluaega pole ja Maseko tööstus pidi Tallinnas ostma soomlastelt kala kahe krooniga kilo,” rääkis Viks. “Ükskõik kui suur kohaliku elu patrioot ma ka poleks, ei saa ma meie kaluritele maksta kõrgemat hinda, kui küsivad rootslased. Usun, et kahe ja poole krooniga toovad nad talvel mulle kala Saaremaale sadamasse ära,” on Viksi prognoos.
Eesti kalatöötlejaid ühendava kalaliidu tegevdirektor Valdur Noormägi pakkus kala hinnaks samuti Rootsi-Soome hinda, sest sealt ostavad juba paljud Eesti kalatööstused suured kogused toorkala, mille kvaliteet olevat meie kalurite püütust paremgi. “Kaluri ja töötleja vaheline logistika ei ole meil normaalne,” selgitas Noormägi. Kala hinna määrab tema sõnul ka see, kas selle mahajahutamiseks kasutatakse jääd, kas kala sorteeritakse või muud sellist. Korraliku kala eest maksavad tööstused ka korralikku hinda, teab Noormägi.
Muhu kalatööstuse juhataja Rein Ilves arvas, et kolmekroonine kala tapab kahe kuu pärast töötlejad ära. Viru kalatööstuse põhiomanik ja juhataja Agu Laanemets oli aga kindel, et kui kõik töötlejad ostavad kolmekroonist kala, pole hullu midagi. “Ennegi on selle hinnaga ostetud ja praegu aitab dollari kõrge kurss ka meid, 22 USA senti sprotikarbist on parem kui paari aasta tagune 25 senti tollase kursiga,” on Laanemetsa arvamus. “Kala hind pole kõige määravam, tühja konservikarbi hind moodustab juba 36% konservi hinnast, sest pleki hind on pidevalt tõusnud,” lohutab Laanemets nii iseennast kui kolleege-konkurente.
Viru kalatööstuse ostujuht Urmas Janno lubas värsket kala enne oktoobrikuud mitte osta, sest külmkala varu olevat neil veel 1500 tonni ja sellest jätkuvat nende kahele tehasele kolmes vahetuses töötamiseks piisavalt.
Kilu-räime püügikeeld ei kehtinud väiketraaleritele ja sellise laevaga on Raivo Lepik augustikuust alates kala püüdnud ja müünud turumüüjatele vähemalt kolmekroonise kilohinnaga. Traallaeva Kaunispe kapten Kalle Jõgi lubas kohe pärast püügikeelu lõppu merele mitte tormata, vaid oodata kalahinna selginemist. “Meil on kevadise tursapüügi ajast Rootsist ostetud odav kütus veel laevas, sellest piisab ehk viieks püügipäevaks ja seda pole mõtet niisama ära raisata,” arvas kapten Jõgi. “Kõik oleneb kalakogustest ja püügikaugustest. Liivi lahes septembris veel kala pole, Lõu lahest tuleb kilu, aga tööstused eelistavad osta rohkem räime,” teab Jõgi.
Mihkel Undrest viitas meremeeste ebausule, et reedesel päeval laevad sadamast merele eriti ei kipu, seepärast stardivad Kaabeltau laevad laupäeva südaöösel. Undrestil on mängumaad tunduvalt rohkem kui tavalistel kalapüüdjatel, räägivad mõningase kadedusnoodiga teised kalurid.