“Tahtsime saada selgust, kuidas toimib teil nägemispuudeliste inimeste abistamine. Meie arvates peaksid nad saama rohkem abi, kuigi teame, et see on raske, kuna Eesti sai alles hiljuti iseseisvaks riigiks,” rääkis pimedate konsulent Anvör Poulsen.
Taanlaste arvates tuleks ka siin abivahendeid tasuta jagada. Praegu maksab meil abivahendi saaja ise viiendiku oma taskust kinni. Järjekord on aga üsna pikk.
Puuetega Inimeste Koja juhataja Liivi Vahteri sõnul on maakonnas 64 pimedate liidu liiget ja lisaks veel registreerimata nägemispuudelisi inimesi. Üks olulisi taanlaste toodud abivahendeid on diktofon, et informatsiooni kergemini kätte saada ning kõige maailmas toimuvaga kursis olla.
Taanlaste sõnul on väga tähtis, et puudega inimene tunneks end teistega samaväärsena.
Nüüdseks on juba meilgi nägemispuudega lastele avanenud võimalus tavakoolis õppida. Eesti ainus pimedate kool asub Tartus. Taanlased tõid kingituseks ka rahvusvaheliselt tunnustatud pimedat või nägemispuudega inimest tähistavaid rinnamärke.
Loodetavasti tuntakse varsti meilgi abivajaja selle sinisele taustale valgete piirjoontega joonistatud inimkujuga märgi järgi ära.
Reedel kohtusid Anvör Poulsen ja Bodil Nielsen Puuetega Inimeste Kojas siinsete nägemispuu-
deliste inimestega. Eelnevatel päevadel külastati pensioniametit, päevakeskust, linnavalitsust ja sanatooriumi.
Projekti jätkudes tahavad taanlased rääkida meie spetsialistidele oma kogemustest, kuidas toimib koostöö sotsiaalsüsteemiga ja mida tähendab euroliidu liikmeks olemine.
Koostööprojekt sai alguse eelmise aasta augustis Balti Silla programmi raames.
Nägemispuudelistele tuli abi Taanist
0 Kommentaari
