Iga kolmas Eesti lambakasvataja on saarlane

Ute/kitse otsetoetust sai sel aastal Eestis 1383 loomaomaniku 12 421 looma kohta, Saare maakonnas oli 424 toetuse saajat ühtekokku 2861 looma eest. Võrreldes möödunud aastaga on toetusesaajate arv nii Eestis kui ka Saaremaal oluliselt kasvanud. Mullu sai vabariigis utetoetust 693 loomaomanikku (6804 utte/kitse), Saaremaal aga 137 omanikku (1072). See on ka põhjuseks, miks toetuse suurus looma kohta on vähenenud – mulluse 289.54 krooni asemel maksti tänavu 168.66 krooni. Kokkuvõttes said Saare maakonna lambapidajad sel aastal otsetoetusi 482 536 krooni, möödunud aastal tuli maakonda 310 386 krooni.
Toetuse saajate arvu poolest (424) edestab Saare maakond teisi Eesti piirkondi oluliselt. Teisel ja kolmandal kohal olevatel Pärnu ja Võru maakonnal oli toetusesaajaid vastavalt 177 ja 137. Kõige vähem on lambakasvatajaid Ida-Virumaal -17.
Näitaja, mille poolest saarlased oma mandri kolleegidele alla jäävad, on karja keskmine suurus. Meie Maa arvutuste kohaselt on saarlasest lambakasvatajal keskmiselt 6,7 utte, mis on madalaim Eestis. Edetabelit juhivad Järvamaa lambakasvatajad, kel on keskeltläbi 15,2 utte. Uttede arvu poolest jääb Abruka Arenduse OÜ 128 loomaga omanike pingereas neljandale kohale. Kõrgel 13. kohal on ka Leisi talunik Toomas Põlluäär, kel on 64 utte. Eesti suurim lambakari kuulub Arvi Crosslandile Viljandi maakonnas, kes sai tänavu toetust 225 ute eest.
Valdade arvestuses hoiab Eestis esikohta Kaarma vald, kus sel aastal sai toetust 66 omanikku 488 ute kohta.