Linnateatri tulevik selgub septembriks

Ehkki ministeerium keeldub linnateatri uut arengukava toetamast, jääb loomenõukogu saarlaste oma teatri loomisele kindlaks, kinnitas linnateatri direktor ja loomenõukogu esimees Väino Uibo.
“Praegu on selline situatsioon, et teatris võib midagi tulla. Ma ei ütleks, et muudatus, aga ehk täiendus personali suhtes,” keeldus Uibo lähemast kommentaarist.
“Tänaseks päevaks ei ole me Kuressaare poolt näinud ühtegi selget sõnumit, mis selle teatri kunstiline taotlus on,” rääkis kultuuriministeeriumi kantsler Margus Allikmaa, kes ei kiitnud 7. juulil loomenõukogu ja linna esindajatega kohtudes teatri esitatud lavastuste plaani heaks. “Teatri esindajad ei esitanud mingeid soove, vaid mingisuguse tuntud dramaturgide poolt kirjutatud tuntud näidendite loetelu. Kuidas see haakub Saaremaa kultuurieluga, kes seda lavastavad, mis sõnumit see kõik kokku kannab, seda ei olnud,” sõnas Allikmaa. “Teatri kunstiline sõnum ei ole autorite loetelu, vaid kompleksne lähenemine.”
Eile pani valitsus paika ministeeriumide piirsummad, sealhulgas riiklikule teatritegevusele. Uue rahastamissüsteemi projekti järgi tellib kultuuriministeerium Kuressaare teatrilt senise 5000 teatrikülastaja asemel 20 000. Seda juhul, kui ministeerium teatri kunstilise plaani heaks kiidab. Vastasel korral saab teater tellimuse vaid 7000 külastajale ja ka vähem raha. “Selleks, et leida Kuressaare teatrile järgmiseks eelarveaastaks kaks miljonit, tuleb langetada otsus mõne teise institutsiooni kahjuks,” selgitas Allikmaa.
Kuressaare kultuurijuhi Urve Tiiduse sõnul tahab Kuressaare linnavalitsus võtta kuulda kantsleri soovitust ning kutsuda enne uue riigieelarve põhjalikumat arutelu kokku eesti teatrijuhid ja nimekamad lavastajad, selgitamaks, kuidas nemad uude teatrisse ja selle loomise tõttu teatritele mõeldud riigi raha ümberjagamisse suhtuvad.
Kantsler Allikmaa sõnutsi jätkub Saaremaal teatrikülastajaid vaid 80 etenduseks aastas. Seetõttu võiks teater projekti korras lavastada üks-kaks Saaremaa näitekirjanike etendust aastas, milleks saaks kutsuda mandrilt professionaalseid näitlejaid ja lavastaja. Hiljem saaks teater selle tükiga mandril külalisetendusi anda, lisas Allikmaa. Ülejäänud etendused võiksid olla tema sõnul mandri teatrite külalisetendused.
“Selle visiooniga igal juhul kaasa minna ei saa,” kinnitas Uibo. “Siis ei ole enam tegemist Saaremaa teatriga.”
Uibo sõnul on teatri omapäraks selle asukoht Saaremaal ning kuna see on ehitatud saare rahvale, kellele on mandril teatris käimine liiga kulukas, tuleb sellest ka lähtuda. “Saaremaa on teadupärast erinev keele- ja kultuuripiirkond, seda tuleks võimendada ja rikastada sellega tervet eesti kultuuri,” ütles Uibo. “Pikemas perspektiivis peaks teater välja nägema siiski selline, kus moodustub oma väikene tuumik, mille ümber võtame nii-öelda garneeringuks teistest teatritest peaosalisi, et trupp kasvaks proffide kõrval,” lisas ta.
Teatrijuht möönis, et teatril on praegu rahalisi raskusi, kuid lootis, et läbirääkimiste tulemusel saadakse tuge ministeeriumilt. “Ma ei saa aru, miks teatrimaja raha teenima ei panda,” imestas Allikmaa. “Kui ise ka raha ei taheta teenida, kes seda siis veel tegema peab? Turismi kõrgajal lastakse inimesed sinna majja sisse viiel korral kolme kuu jooksul – sellise maja juhtimine sellisel kombel on kuritegelik,” ütles kantsler, kelle sõnul peaks teatrimaja iga päev töötama.
“Oleme äraootaval seisukohal,” nentis Uibo. “Kõik on praegu lahtine. Teatri edasine käekäik selgub läbirääkimiste jooksul. Praegused märgid näitavad, et asi läheb paremuse poole.”