Põhikool sai maakonna kaasaegseima kooliköögi

Kuressaare linnavalitsuse kui töö tellija esindaja, linnavalitsuse planeerimis- ja ehitusosakonna ehitusspetsialist Urmas Sepp tõdes, et põhikooli söökla oli enne ümberehitust niivõrd amortiseerunud, et tervisekaitse huvides polnuks seda sel õppeaastal võimalik enam kasutada. Tema sõnul võib oletada, et selles koolimajas tehti viimati põhjalikumat remonti 60. aastate alguses.
Ehitaja, aktsiaseltsi Saare KEK töödejuhataja Toomas Jalakas tunnistas, et köögi renoveerimine algas ligi kaks kuud tagasi suure lammutamisega. “Olukord oli nii koshmaarne, et ei julgenud enam mõeldagi, et siin veel hiljuti süüa tehti. Ehituslikult ei osanud kusagilt mujalt alustadagi kui suurest lõhkumisest – lõhkuda tuli nii seinad kui põrandad,” rääkis ta. Ümber ehitati elektri-, sanitaar- ja küttesüsteem, seni niiskuse tõttu kannatanud köögi välisseina taha rajati vihmavee eemale juhtimiseks sillutusriba koos äravoolurennidega. Ehkki Kuressaare põhikooli hoone valmis põhiosas 1939. aastal, olid köögi akende puitraamid üllatavalt hästi säilinud ning need otsustati plastakende panemise asemel restaureerida.
Pärast põhjalikku remonti ja ümberehitust vastab köök täielikult kaasaja nõuetele, ehitaja hangitud ja paigaldatud on ka tasemel köögiseadmed firmalt Hackman. “See on hea firma, mille lisaplussiks on see, et firma teenindajad on Kuressaares olemas ning köögis töötavaile inimestele korraldatakse ka vastav väljaõpe,” kiitis Saare KEKi juhatuse esimees Aarne Vainokivi.
Saaremaa tervisekaitsetalituse vaneminspektori Juri Zabellevitshi hinnangul võib Kuressaare põhikooli kööki pidada nüüd kõige kaasaegsemaks ja ratsionaalsemaks kooliköögiks kogu maakonnas. “Kui me tahame, et koolitoit oleks kvaliteetne, peavad kokad olema esmalt oma töökohaga rahul,” nentis ta.
Samaaegselt köögiehitusega käis töö kooli staadionil. Sinna paigaldati drenaaz, rajati puurkaev ning ehitati valmis aed. Kooliaasta alguseni jätkuvate tööde käigus jõutakse spordiplats sedavõrd korrastada, et koolilapsed ja ümbruskonna spordihuvilised seda kasutama hakata saaksid. Veel sel sügisel tahetakse valmis ehitada pumbajaam ning Jalgpalliliidu abiga külvata staadioni jalgpalliväljakule muru. Pallimängudeks ja kergejõustiku harrastamiseks mõeldud ning linnarahvale avatud spordiväljaku ehitus jätkub tuleval aastal.
Köögi ümberehitus ja köögiseadmete muretsemine ning tööd staadionil olid koolihoone ning selle ümbruse renoveerimise esimeseks etapiks, mis läks maksma 990 000 krooni. 400 000 krooni eraldati tänavusest linnaeelarvest ja ülejäänu makstakse ehitajale ära järgmisel aastal. Saare KEKi poolt tehtud kompleksse pakkumise põhjal kulub kogu koolimaja renoveerimiseks 6 miljonit krooni.
“Unistused ja reaalsus on muidugi kaks erinevat asja, aga esialgsetes plaanides ja minu unistustes on koolimaja ja selle ümbrus täielikult korras 2002. aasta 1. septembriks,” avaldas Meie Maale põhikooli vastne direktor Jaan Lember.