“Juhul kui riigieelarvest selleks raha eraldatakse, siis saame jätkata putukatõrjega, katuse üle tõrvata ja tihendada, seinad lahti võtta ning voodrilauad puhastada ja proteesida,” ütles muinsuskaitseinspektsiooni peadirektor Anneli Randla.
Puitu söövad putukad – toonesepad on Ruhnus väga tõsine probleem. “Nad söövad väga usinasti, ka haruldast puukirikut. Edaspidi, pärast kiriku ennistamist, tuleb pidevalt kanda hoolt, et toonesepad taas kiriku ligi ei pääseks,” lisas Randla.
Tema sõnul on alates 1994. aastast muinsuskaitseinspektsiooni vahendusel toetatud Ruhnu puukiriku ennistamist 600 000 krooniga. Selle eest on rekonstrueeritud ja ennistatud tõsiselt kahjustatud tornikiivri ja katuse konstruktsioonid ning katus kaks korda üle tõrvatud, rääkis Randla. Ta lisas, et kirikus on restaureeritud ka puitkaunistusi ning üks lühter.
Ruhnu Magdaleena kiriku alghoone ehitati aastail 1643-1644, kiriku ehitamise ajast pärinevad ka altar, kantsel ja pingistik. Barokkstiilis torn valmis 1775. aastal.
Vana kiriku kõrvale ehitati 1912. aastal kivikirik. Rootsi külakogukonda teeninud kiriku tegevus lakkas rootslaste lahkudes 1944. aasta sügisel. Ruhnu kirik õnnistati uuesti 1988. aastal.
Randla sõnul on peale kahe kiriku Ruhnus muinsuskaitse all vabaõhumuuseumina tegutsev Korsi talu, mille hoonete ajalugu ulatub osaliselt 17. sajandisse. Kahe aidahoone kaasfinantseerija on ka muinsuskaitseinspektsioon.
Randla sõnul peaks vallavalitsus ja kirikukogudus leidma ühiselt võimaluse ka 19. sajandi keskpaigast pärit pastoraadihoone taastamiseks. “Kuigi hoone ei ole muinsuskaitse all, on ta päris ilus näide oma aja pastoraaditüübist,” ütles Randla. “Hoone oleks seda väärt küll, et ta restaureeritaks.”
Ruhnu kiriku kogudusele tagastatud pastoraadihoones tegutseb kümne õpilasega põhikool.
Ruhnus elab 60 inimest, neist 20 lapsed.
MM/BNS
Muinsuskaitse taotleb Ruhnu puukirikule 200 000 krooni
0 Kommentaari
