Esimene õppepäev algas Tallinna politseiprefektuuri narkokuritegude talituse uurimisjuhi Viljar Leisalu poolt läbi viidud seminariga, kus õpetati ära tundma narkojoovet, tutvustati Eestis enamlevinud illegaalseid narkootikume, nendega seonduvat seadusandlust ning narkootilistest ainetest tingitud psüühika- ja käitumishäireid.
Tegelikult on olemas palju narkoalast materjali nii raamatukogudes, meditsiiniasutustes, internetis, politseis, nii et vastava teooriaga end kurssi viia ei ole keeruline. Väga huvitav oli aga jälgida politseipoolset suhtumist ja seisukohti. Põhjalikult on süvenetud sõltuvuse tekkepõhjustesse. Paika on pandud põhimõtted, mida teha, “kui on juhtunud”.
Ilmselt on tihedat koostööd tehtud psühholoogidega ja hea oli kuuda, et narkopolitsei mitte üksnes ei avasta-tuvasta-karista, vaid palju tehakse preventatiivset tööd, õpetatakse välja politseikaadrit tööks sõltlastega. Oluliseks peetakse noorte enesehinnangu tõstmist. Kõrge enesehinnang, tunnustus, vaba aja veetmise võimalused, pingevabad suhted – need on tegurid, mis aitavad noori toime tulla ilma mõnuaineteta.
Lapsevanem, õpetaja või ametnik võib olla ehmunud ja segaduses, kui ühel hetkel ollakse silmitsi (narko)joobes noorukiga, kuid siis tuleb kasuks teadmine, et liigne ülespuhutud sebimine võib tunnustusevaeguses noorele tekitada vaat`et kangelase tunde. Peaks rahulikult hindama olukorda ja vastavalt vajadusele kutsuma kohale kas mõne lähedase, arsti või politseiniku.
Kaks päeva jagasid oma teadmisi ja kogemusi tööst sõltlastega Mecklenburg-Vorpommerni Liidumaa Schwerini Ringkonnakohtu kriminaalhoolduse osakonna ametnikud. Kuulati referaate, lahendati ülesandeid rühmatööna, viidi läbi mitmeid rollimänge, esitati vastastikku küsimusi-vastuseid.
Saksamaa seadused, olud ja võimalused on mõnevõrra erinevad Eesti omadest. Saksamaal on üle 60 ühingu, kes tegelevad kõikvõimaliku abi andmisega kõikvõimalikele hädasolijatele. Nii on olemas võlanõustamise ühingud, erinevate sõltuvuste ravipaigad, nõu saamise kohad erinevaid kuritegusid toime pannud isikute jaoks, tasuta turva-, pesu- ja söögimajad. Kuid ei seal ega siin saa aidata inimest, kes ise seda sugugi ei taha. Abi pakutakse ikka ainult siis, kui see tundub hooldusalusele vajalik mingi eluülesandega toimetulekuks, aga mitte kõikehõlmava teenuse tähenduses.
Kui hooldusalune tahab ennast surnuks juua või narkar ennast surnuks süstida, siis ei suuda me seda takistada. Siiski ei tohi me sõltuvusprobleeme eitades muutuda ise kaassõltlasteks. Saksamaa kolleegid on välja töötanud teooria nimega KLAR, mille ülim eesmärk on, et sõltlane võtaks üle vastutuse omaenese elu eest.
KATRIN PAUKSON
