“Hobusekasvatajad ei suuda oksjonitel rahameestega võistelda,” nentis filmimees Ago Ruus. See asjaolu viiski eesti hobusest kaks filmi (“Loojangule vastu” ja “Varjupaik”) teinud Ruusi mõttele luua eesti hobuse kaitseks ühing.
Ago Ruus tunnistas, et eesti hobune tõrjutakse välja oma põlistelt karjatamisaladelt – rannakarjamaadelt. Näiteks tõupuhta eesti hobuse säilitamisega tegelev Pihtla hobusekasvandus on jäänud maade omanikele tagastamise käigus ilma üle 100 hektarist rannakarjamaast Vätta poolsaarel. Möödunud aastal läks Saare maavalitsuse korraldatud oksjoniga ära veel veerandsada hektarit.
“Kui Laidevahe – Siiksaare kaitseala ei moodustata, läheb veel poolsada hektarit meie praegust karjamaad oksjonile,” tunnistas Pihtla hobusekasvanduse esimees Jaan Rooda.
Ühingu üks eesmärk on taotleda riigilt karjamaad eesti hobuse reservaadi loomiseks. Selliseid reservaate on oma kohalike hobusetõugude säilitamiseks tehtud nii Inglismaal, Saksamaal, Prantsusmaal, Hollandis ja Gotlandil.
“See on väga tänuväärne asi,” kiitis ühingu loomist Eesti hobusekasvatajate seltsi esimees Vambo Kaal. “Keda siis veel kaitsta, sest Eestis on ainult kaks oma kohalikku loomatõugu, need ongi eesti hobune ja eesti maakarja lehm.”
Eesti hobuse reservaadi loomine on Kaalu sõnul võimalik vaid kohaliku omavalitsuse nõusolekul. “Vald peab sellise paiga oma planeeringuga ette nägema,” ütles ta.
Reservaadist, mis on rangete piirangutega ala, peab Kaal siiski mõttekamaks looduskaitsealade tegemist, kus saab karjatada ka hobuseid.
Kaal lisas, et kui eesti hobune õnnestuks saada Euroopa aborigeensete tõugude nimistusse, siis kaasneks sellega ka rahatoetus.
Eesti hobuse kaitsjad koonduvad
0 Kommentaari
