Riik erastab väikelennujaamad

“Suurim probleem on praegu see, kuidas kaasata väikestele lennujaamadele kapitali, et luua neis lisaväärtusi ja miks mitte tulevikus minna erastamise teed,” lausus lennujaamade arengukava koostamist juhtinud lennuameti peadirektor Toomas Peterson.
Möödunud nädalal Eesti valitsuse poolt heaks kiidetud arengukavas kirjeldatakse peamiselt Kuressaare, Kärdla, Pärnu ja Tartu – Ülenurme lennujaama arengustrateegiat seitsme aasta jooksul. Käsitletakse ka Kuusiku, Kihnu, Ridali, Ruhnu ja Viljandi lennuväljaku ja Kogula, Narva, Nurmsi ja Piirissaare maandumisplatsiga seotud küsimusi.
Kuigi lähiaastatel prognoositakse väikelennujaamu kasutavate reisijate arvu 15 – 20 protsendilist kasvu, ei kata lennuväljateenuse osutamise tulud lennujaamade kulusid ja põhiosa kuludest kaetakse riigieelarvest. Arengukava kohaselt aitab kulude vähendamisele kaasa näiteks kõrvaltegevusharude asendamine teenuse ostmisega teistelt ettevõtetelt. Lennujaamade juhtimine peab aga aastaks 2006 saavutama efektiivsuse, mis võimaldaks katta käitamiskulud oma vahenditest.
Toomas Petersoni sõnul on praegu siiski veel vara öelda, millal lennujaamade erastamine või munitsipaliseerimine alata võib. “Ka erastamisel peab riik säilitama teatud õigused kasutada lennujaamu lähtuvalt regionaalaspektist ja ka julgeoleku seisukohast,” lisas Peterson.
Praegu katab näiteks Kuressaare lennujaam omatuludega vaid 14 %, Tartu lennujaam ligi 30 % kuludest. Arengukava näeb ette, et erastamisel või munitsipaliseerimisel peab riik tagasi teenima vähemalt osa lennujaamadesse tehtud investeeringutest.