“Enne kui ö-täht meelest ära läheb, tuleb Saaremaale näitust tegema tulla,” muigas neli aastat koolipoisina Saaremaal elanud Tegova, kelle töös on rohkelt mõjutusi Taritu koolist. “Sealt sain kõige rohkem etnograafilist tausta.”
Suurem osa näitusesse kaasatud detaile pärineb Tegova perekonna vanavarast. Tegova lähenemine kujundeile on isiklik ja psühholoogiline, tähtis on side isaga. “Küllaltki palju asju on seotud minu isiklike vanematega,” nentis Tartu lastekunstikooli direktorina töötav taidur.
Nii võrdleb Tegova lossilakke riputatud iidset toolitükki isaga ning pühendab 300-aastast toolikändu ümbritsevad pildid emale. “Tavaliselt põletatakse reliikvia osad ära, aga mina annan neile uue elu sisse,” selgitas Tegova, kellele andsid kunsti algõpetust vend Lembit ja loomaaia direktor Karoly Stern. “Puuosiste liitmine ja kõik need asjad on mulle väga olulised. Nad ei ole päris niisama komponeeritud, vaid küllaltki tõsised asjad, mida väärtustan.”
Semiootikahuviline Tegova peab töid isesorti heraldilisteks märkideks. “Kas nad nüüd minu enese egoistlikud süvaheraldilised märgid on, seda öelda ei saa. Minu süva nad on küll, aga heraldika osa on ehk mängulisem,” arvas kunstnik.
Töödes on kasutatud nii vakstut, nahka, kulda kui musta tamme. Kristina
Enn Tegova tõi Saaremaale neosürrealistlikud aparaadid
0 Kommentaari
