Sõrve haakrikuplats meelitab uudistama

Platsi idee autori Leo Filippovi avasõna järel tulistas Torgu Tuleviku Seltsi esimees Tiit Pruuli püstolist taevalaotusse rohelise raketi, mis kuulutas haakrikuplatsi (haakrik = mereheidis) avatuks. Lõkke süütamise au anti põlisele sõrulasele Eimar Kipperile. Enne seda pajatas karmi sõda poisikesesilmadega jälginud mees oma läbielamistest sealsamas kodukülas tuletorni külje all.
Ajaloolane, Saaremaa Merekultuuri Seltsi esimees Bruno Pao teadis detailselt iga daatumit nii tuletornide ehitamisest, laevaliikluse korraldamisest, merepäästejaamade tegevusest – kõigest, mis seotud Sõrve otsa merendusega. Haakrikuplatsil ringkäiku tehes oli Bruno Paol giidina iga eksponaadi kohta seletus nagu varnast võtta. Asjad ise, mida platsil näha, on enamikus suured ning rasked. Tähendab, nende ärandamine on välistatud. Kergekaalulisemad ja vahest põnevamadki esemed on ilmselt paslikumad muuseumide jaoks.
Sõrves saab uudistada toodreid, poisid, laevapoome, ankruid, vigastatud laevatüüri, päästevesti, meremiinigi (täiesti ohutu). Kõige suurem haakrik seisab aga veel mitte platsi peal, vaid seal, kuhu meri selle jõululaupäeval kuus aastat tagasi uhtus – päris saare tipus. See on laevuke, millega kurdidest põgenikud üritasid Lätimaalt Rootsi sõita. Võib-olla ehib tulevikus haakrikuplatsi nüüdseks juba kõvasti rüüstatud ajalooline meresõiduk.
Huviliste tarvis on iga eksponaadi juurde vaja mitmekeelset selgitavat tahvlit. Mis samuti tähtis – haakrikuplats vajab täiendust! Mitmedki sõrulased ja kaugemalt saarlased on lubanud oma panipaikadest-räästaalustest mõningaid asju annetada. Ka Neptuniga, kes haakrikuplatsi vetesügavusest ristima saabus, saadi kokkulepe, et merede valitseja lubab vahetevahel lainetel Sõrve randa kanda asjakesi, mis aastakümneid või -sadu merepõhjas seisnud.
Neptun tuletas sõrulastele meelde vana rahvatarkust: meri annab, meri võtab. Need asjad, mis nüüd haakrikuplatsil, on meri kunagi võtnud. Nagu näha, annab ta osaliselt oma võimuses hoitud asju tagasi. “Olgu need esemed siin selleks, et ikka ja jälle inimestele meelde tuletada: mere ees peab aukartust tundma! Ehk teisisõnu, merd ei tule karta, teda tuleb austada.” Neptuni omapärast kehakatet katsusid Sõrvet kaema sõitnud Saksa turistid, uskudes, et see toob neile õnne.
Küllap on turistid õnnelikumad ka siis, kui näevad tulevikus veelgi rikkalikumat haakrikuplatsi. Kes soovib omapoolselt sellele kaasa aidata, siis võtku ühendust Sõrve Tuleviku Seltsi või Saaremaa Merekultuuri Seltsiga. Plats on suur ja sinna mahub huvitavaid eksponaate küllaga.
Uhiuude kroonikaraamatusse kirjutas oma autogrammi rohkem kui sada inimest.Oli üks tore õhtu nii sõrulastele kui kaugemalt tulnud uudistajaile. Pillgi mängis ning laulu löödi.