Arheoloogid lõpetasid Tõnija kultusekohas kaevamistööd

“Kultusekoha lahtikaevamine oli meie eesmärk ja sellega saime peaaegu hakkama,” ütles töid juhtinud arheoloog Marika Mägi. Tuleval suvel plaanib ta kaevamistöödega kalmete ja oletatava kultusekoha juures ühele poole saada. Ligi sajaruutmeetrisest kaevendist tulid päevavalgele suurtest kividest ehitatud müüride jäänused. Paralleelselt asetsevad põhja- ja lõunapoolne müür asuvad teineteisest viie meetri kaugusel.
Mägi hinnangul on tegu hoone- aluse või piiratud alaga, mille sees asuvad tihedalt üksteise kõrval viis kividega vooderdatud, alla meetrise läbimõõduga 70-80 cm sügavust auku. Ühe aukudest, kaevusarnase ehitise, avastasid arheoloogid juba mullu. “Need võivad olla väikeste keldrite laadsed säilitusaugud, millel ehk olid kunagi kaanedki peal,” oletas Mägi. Aukude ümbrus oli sillutatud paekividega.
Arheoloogi andmetel on taolisi säilitusauke leitud ka mujal maailmas, ent need polnud tavaliselt kividega vooderdatud. “Siin pole see aga mingi ime, siin oli laialt kombeks kõike kividest ehitada,” ütles Mägi.
Arheoloogi sõnul ei saa aga kindlalt väita, et tegu on toiduainete säilitamiseks mõeldud aukudega. “Kui siin olnuks asula, võiks seda küll arvata, aga kuna siin asub hoopis kalme, muutub asi müstilisemaks,” tunnistas ta.