Vilsandi rahvuspark tähistab sünnipäeva

Rahvuspargi keskuses Loona mõisas toimub rahvuspargi sünnipäevale pühendatud konverents, kus keskkonnaministeeriumi looduskaitseosakonna juhataja Hanno Zingel annab ülevaate looduskaitse arengust Eestis, Arvo Kullapere räägib rahvuspargi tegevusest, Mari Reitalu Lääne-Saaremaa taimestiku uurimisest ja Mart Herman biosfääri kaitsealast kui maakasutuse mudelalast.
Pärastlõunal teevad sünnipäevalised Kadri Kullapere juhendamisel õppematka rahvuspargi õpperajal Loonalt Harilaiule.
Esimesena tundis Vilsandi lindude vastu huvi tuletornivaht Artur Toom, kes 1906. aastal asus omal algatusel Vaika saarte linde kaitsma. 90 aastat tagasi, 14. augustil 1910 sõlmiti Riia Loodusuurijate Seltsi ja Kihelkonna kirikumõisa vahel rendileping, mille alusel Vaika saared läksid kuueks aastaks Riia Loodusuurijate Seltsi käsutusse. Vaika saared kuulutati looduskaitsereservaadiks
1957. aastal võeti Eestis vastu looduskaitse seadus, mille alusel loodi Vilsandi linnuriigist Vaika Riiklik Looduskaitseala, mis 1971. aastal nimetati ümber Vilsandi Riiklikuks Looduskaitsealaks ning 1993. aastal reorganiseeriti see vabariigi valitsuse määrusega Vilsandi Rahvuspargiks.
Looduskaitseala hõlmab mitmeid maastikuliselt omapäraseid looduskomplekse, millest iseloomulikumaks on meresaared. Vilsandi ümbruse väikesaartel peatub, toitub, rändab läbi ja pesitseb kümneid tuhandeid merelinde. Vilsandi on arvatud rahvusvaheliselt tähtsate linnukaitsealade kõrgeima kategooria alade hulka.