Arheoloogid leidsid Tõnijalt haruldase ehitise jäänused

Valjala vallas Tõnija kalmetes töötavad harrastusarheoloogid leidsid neli kividest valmistatud ja vooderdatud augusarnast ehitist, mille läbimõõt on väiksem kui meeter. “Mõned augud on ümmargused, mõned ovaalsed ja mõned poolikud,” kirjeldas kaevamistöid juhendav arheoloog Marika Mägi. “Aukude” sügavust me veel ei tea.”
Arheoloogi kinnitusel on leitud objekt ebatavaline nii Eesti kui ka lähemate naabermaade puhul.
“Tegemist on mingi kummalise objektiga, ehitise jäänustega, mille omaaegset tähendust ega otstarvet ma selgitada ei oska,” ütles Mägi, kes hindab “aukude” vanuseks ligi kaks tuhat aastata. “Näib, et see ehitis on olnud seotud lähedal asuva kalmega ja mingite rituaalidega.”
“Erilisi esemelisi leide pole päevavalgele tulnud – avastatud struktuurid on ise tähtis leid,” rääkis Mägi. Arheoloogid maapõuest välja kahe tuhande aasta vanused potikillud. “Aukude täidise pealmisest kihist tulid välja viikingiajast pärit keraamikakillud ja hoburaudsõlg,” lausus Mägi ja lisas, et ilmselt aeti “augud” täis just sel perioodil.
Arheoloogid lõpetavad väljakaevamised Tõnijal nädala pärast. “Suurte vihmade ajal tööd kuigi hästi ei edenenud,” rääkis Mägi, “õnneks saime varikatuste all siiski üht-teist ära teha.”
Laupäeval kell 14-17 korraldavad Tõnija ja Rõsa vahelise tee ääres töötavad arheoloogid huvilistele külastuspäeva. “Näitame kalmet ja leide ning räägime tolleaegsetest matmiskommetest,” lubas Marika Mägi.
MONIKA PUUTSA