Viikingiraha käibelevõtt kukkus läbi

Viikingiküla peakorraldaja Enn Kaljo tunnistas, et paljudes erinevates kohtades müügil olnud viikingiraha hilisemat kasutamist ei suutnud korraldajad kontrolli all hoida. “Alguses oli see mõte küll, et teeme ta käibevahendiks, kuid kuna siin ei ole võimalust, et lasta ta poodidesse ja mujale ringlusse, siis tekib lõpuks olukord, et raha jääb endale kätte. Mida see, kelle kätte see raha lõpuks koguneb, aga temaga ette oleks võtnud,” rääkis Kaljo. “Kõik kaupmehed, kes oma kaupa müüvad, tahavad saada ikka eesti raha. Pidime asja ringi otsustama. Algselt oli ta mõeldud ikkagi ainult suveniirrahana,” lisas külavanem.
Kaljo möönis, et kuna tuhat vermitud münti on liiga väike kogus, oleks ta nii või teisiti varsti otsa lõppenud ja pärast tagasi Eesti kroonide peale minna oleks olnud imelik. “Ka tagasi anda oleks kaupmeestel keeruline, kuna kasutusel on üksainus vääring,” lisas Kaljo, kelle sõnul vaatamata käibimisvõimaluse puudumisele, läksid viikingimündid külastajate hulgas sama hästi kaubaks kui kui suitsuangerjavõileivad.