Viis meest teevad Eestile mööda piirijoont ringi peale

Pärnumaalt Pärlseljalt läinud laupäeval teele läinud salk tahab täna õhtuks stardipunkti tagasi jõuda. Umbes kolmesajakilomeetriste päevateekondadega on kahel kvadrikul ja spetsiaalsel sõjaväemootorrattal KTM läbitud nii soid, võpsikuid kui kiviseid rannikualasid. Eile sõitsid piirivalvurid läbi piirijoone Hiiu- ja Saaremaal ning jõudsid õhtuks Kuressaarde, kust nad täna siirduvad sõidu viimasele lõigule.
Ekspeditsiooni juht, piirivalveameti õppejaoskonna vanemohvitser, leitnant Urmas Leppmets märkis, et retke käigus testitakse masinate võimeid piiritsoonis liikumisel, samuti selgitatakse välja, missugune on üldse Eesti piirijoone ligipääsetavus. See on oluline nii piiri valvamise kui merepääste seisukohast, sest on paiku, kus piirile pääsemine on isegi jalgsi väga raske, rääkis Leppmets.
Mandri-Eestis, eriti kagupiirkonnas on piirijoon paremini läbitav, kuna piirivalve on seal ise rajanud läbipääsuteid ja sihte. Samas rannikualadel, eriti Saaremaal on maaomanikud oma traataiad vedanud veepiirini välja, mis seadusega ei ole lubatud, ütles retke juht. Sellistes kohtades ümbersõitude otsimine lisas ekspeditsioonile pikkust ja suurendas ajakulu.
Nii masinad kui ratturid on vaatamata skeptikutele, kes arvasid, et sõit juba poole päevaga katki jääb, siiski hästi vastu pidanud, rääkis piirivalveameti tehnikaosakonna ohvitser Peeter Ploom. Eilseks oli purunenud vaid kolm kummi, mehed ise kurdavad üksnes napi uneaja üle. Sadulasse istutakse kell kuus hommikul ja üksnes väikeste tankimis- ja einepeatustega müristatakse kuni kella üheksani õhtul. Vähemasti eile ekspeditsiooni liikmed kurnatuse märke ei ilmutanud. Grupijuht Urmas Leppmets siirdub aga peale piirimatka lõppu nädala pärast algavale Erna retkele.
Ligi 80 tuhat krooni maksva sõidu rahastasid täielikult sponsorid, piirivalve investeeris projekti vaid mehed koos vormirõivaga. Detailsema ülevaate saamiseks piirijoone looduslikest oludest tuleks meeste sõnul edaspidi korraldada juba põhjalikum ekspeditsioon.