Eesti keelt õpiti laagrites ja peredes

Vene lapsed jätsid endast hea mulje Vätta rahvale, kus keelelaager toimus 7.-17. juulini sealse algkooli õpetaja Katrin Liiva juhtimisel. Esmakordselt taolist laagrit korraldanud õpetajad kahtlesid algul, kas 12-17 aastaseid õpilasi ikka ühe mütsi alla panna annab, kuid kõik klappis väga hästi. 23 Tallinna last olid jaotatud kahekaupa peredesse Suure-Rootsis, Kailukas ja Vanamõisas. Vätta koolis viidi lisaks eesti keelele läbi ka koduloo-, muusika- ja rahvatantsutunnid.”Nad olid väga head lapsed, pered olid nendega rahul ja nemad olid peredega ka rahul. Järgmisel aastal lubasid nad kõik tagasi tulla.”
Kaali põhikooli õppealajuhataja Aime Nuudi sõnul toimis keelelaager sama skeemi järgi ka Kaalis. Kahes vahetuses juba mitmendat aastat toimunud laagri organiseerisid Muulaste Integratsiooni Sihtasutuse kaudu projektijuhid, Tallinna Kesklinna Vene Gümnaasiumi õpetaja Valentina Ivin ja varem ETVs töötanud Helgi Saar, tänu kellele sai teoks ka Vätta laager. Edaspidi on plaanis kohalikke lapsi rohkem tegevusse rakendada, et eesti keele kasutus veelgi suureneks.
Eesti keelt on vaja kõrgkoolis Koolituskeskuse Osilia projektide raames organiseeritud kaks keelelaagrit toimusid juuni lõpul ja juuli algul. “Tööd oli tihedalt ja ma usun, et kes ikka tahtsid õppida, jäid väga rahule. Esimese laagri tüdrukud, kes lähevad 12-sse, on päris õnnetud, et nad järgmisel aastal enam tagasi ei saa tulla,” ütles projektijuht Margit Düüna.
Lisaks laagritele on integratsiooni sihtasutuse kaudu Saaremaa peredes sel suvel ligi 40 vene last mitmest Eesti linnast. Juba aastaid vene laste eesti peredesse saatmisega tegelenud eesti keele õpetaja Tiina Peenoja (fotol) sõnul viibivad lapsed peredes neli nädalat: “Esimene nädal kulub sisse elamiseks, kolmandal hakkavad juba rääkima ja kui on tugev põhi all, siis neljandal hakkavad ka mõtlema.” Paljud on mitmendat aastat samasse peresse tagasi tulnud. Kuressaares, Ruta Mägi peres oli 17-aastane Narva noormees juba teist aastat. “Ta on ise väga huvitatud sellest, et saaks eesti keele selgeks, kuna ta tahab minna kõrgkooli õppima,” rääkis Mägi. Kui eelmisel aastal ei tulnud esimesel kahel nädalal eesti keele rääkimisest veel midagi välja, siis nüüdseks moodustab noormees juba ise pikki lauseid, saab peaaegu kõigest aru, tõlgib ajalehtedest ja otsib pidevalt kontakti, et saaks rohkem rääkida. Koos umbes sama vana perepojaga on ringi käidud linna peal ja maalgi, kus külaline lõi kaasa mitmesugustes töödes.
Toidu osas eelistab külaline siiski pigem niinimetatud linnatoite: pihve, viinereid ja muid poolfabrikaate. Katrin Liiva sõnul püüdsid ka Vätta pered toitlustamisel järgida seda, missuguse menüüga muulased oma kodus harjunud on. Kuuldavasti oldi aga rahul ka talutoitudega. Juba pikemate kogemustega Kaali laagri korraldajad lasid lastel eelnevalt täita ankeedi toidueelistuste ja allergiakalduvuste kohta.