Harrastusarheoloogid uurivad Tõnija kalmeid

Esmaspäeval alustasid kümmekond harrastusarheoloogi Rootsist, Soomest, Taanist, Leedust ja Eestist Valjala vallas asuvates Tõnija kalmetes kolm nädalat kestvaid kaevamistöid. Töid rahastavad Saaremaa Muuseum ja Ajalooinstituut, samuti amatöörarheoloogid ise.
“Tahame laiendada arvatavat kultusekohta ja kindlaks teha, mis see tegelikult on,” ütles kaevetöid juhendav arheoloog Marika Mägi. Esialgu on avastatud vaid mõned leiud. Kalme mullu avamata jäänud otsa viimasest kihist leidsid arheoloogid lisaks luu- ja potikildudele kaks ajaarvamise algusest pärit eset. “Üks oli karjasekepp-nõelapea ja teine Eesti olude kohta üsna kummaline, võõrapärane pronksist ehtekatke,” kirjeldas Mägi.
“Kalmes olid erinevad matusekihid – kohati põletamata, kohati põletusmatused. Iga kiht oli kaetud paekivikorraga,” rääkis Marika Mägi. “Viimase paekivikatte alt tuli nähtavale must kiht mõnede matuste ja üksikute esemetega.”
Mägi sõnul võib kaevamistöödele takistuseks saada halb ilm, kuigi arheoloogid püstitavad kalmete kohale vihma kaitseks varikatused. “Pideva ja tugeva saju korral jäävad kaevamistööd ilmselt tulevasse aastasse,” tõdes arheoloog. “Selliste vihmade ajal kaevata ei saa – muld muutub mudaks ja sealt on leidude avastamine raske,” põhjendas ta.
Eestis ja naabermaades haruldaseks peetava, ajaarvamise algusest pärineva kultusekoha Tõnija kivikalmetes leidsid Põhjamaade Amatöörarheoloogide Ühingu liikmed mullu suvel. Marika Mägi andemetel pole varem taolist, tarandkalmega seotud kultusekohta Eestis avastatud. Arheoloogi sõnul tõendavad paiga kasutamist kultusekohana kalmega kokku ehitatud ja samast ajajärgust pärinev omapärane kividerida, müürialus ja kaevusarnane rajatis. Viimast pidas Mägi mullu ekslikult rituaalkaevuks. “Nähtavasti pole siiski tegemist kaevuga,” nentis arheoloog. “See paistab olevat hoopis mingi kummaline konstruktsioon – kaks tuhat aastat tagasi kalmega seotud olnud ehitiste jäänused.”