Kalurid nõuavad riigilt selget tegutsemist

Liialt intensiivne kalapüük on kurnanud rannaveed pea kõikides Eesti randades. Rannakalavarude taastumine tasemele, kus rannakalur enda pere ainult kalapüügist ära elatada võiks, võtab enamikus randades aega vähemalt kuus kuni 10 aastat ja seda tingimusel, et püüdjate arvu kohe järsult vähendatakse, seisab Eesti Kalurite Liidu pöördumises.
Liidu hinnangul tuleb kalapüügiseadusega täpselt määratleda kutselise kaluri ja harrastuskalastaja mõisted, kuna kutseliste kalurite korraldatav kalapüük on väga kapitalimahukas ning sellest tulenevalt vajavad kalurid nagu põllumehedki madalaprotsendilisi laene, investeeringu- ja kapitalitoetusi.
Kalurite liit leiab veel, et riik peaks soodustama kalurite ühinemist ühistutesse ja kutseliste kalurite arvu reguleerimiseks tuleb luua kutseliste kalurite andmebaas.
Samuti juhivad nad riigikogu ja valitsuse liikmete tähelepanu sellele, et Eestis puuduvad kaluritel väära erastamispoliitika tulemusena sisuliselt kalasadamad: “Ärimeestele müüdud kalasadamatest on kalurid reeglina eemale tõrjutud või peavad nad uutele omanikele maksma väga kõrgeid sadamamakse. Samas ei ole kalurid suutelised omavahenditega välja ehitama uusi, kõikidele nõuetele vastavaid kalasadamaid.”